Kolmapäevasel Riigikogu istungil kritiseeris EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid teravalt korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis pikendab politsei poolt kehtestatavat viibimiskeeldu lähisuhtevägivalla kahtluse korral kuni 78 tunnini. Vooglaid rõhutas, et kuigi kõik on ühiselt vastu naiste vastu suunatud vägivallale, on eelnõu sisuliselt vastuoluline ja põhiseadusvastane, mistõttu EKRE seda toetada ei saa.
Varro Vooglaid ütles kõnet alustades: “Ei ole vähimatki kahtlust, et kõik me siin saalis oleme üksmeelselt selle vastu, kui naiste suhtes rakendatakse vägivalda.” Ta märkis, et EKRE fraktsioon tegi riigieelarve menetluses ettepaneku eraldada naiste varjupaikadele rohkem raha, kuid see ei läinud läbi. “Raha on neil puudu, aga ettepanek kahjuks ei läinud läbi.”
Saadik kritiseeris eelnõu vastuolulisust: valitsuse ministrid olid ise erinevalt meelestatud. “Siseminister surus eelnõu vastuvõtmist sellisel kujul, aga justiits- ja digiminister tuli komisjoni väga sisulise ja põhjendatud kriitikaga, millega sai üksnes nõustuda,” ütles Vooglaid.
Kõige problemaatilisemaks pidas Vooglaid eelnõu põhiseadusvastasust, tuginedes justiitsministeeriumi analüüsile. Ta loetles seitse peamist probleemi, mida justiitsministeerium esitas:
Puuduvad selged kriteeriumid viibimiskeelu kehtestamiseks – see jääb politseiametniku “kõhutunde” otsustada.
Ei ole tagatud, et viibimiskeeluga ei ohustata inimese elu ja tervist (nt talvel maapiirkonnas kodust väljaajamine võib viia külmumiseni).
Viibimiskeeld ei tohi asendada kriminaalkaristust – kui vägivallategu on tuvastatud, tuleb algatada kriminaalmenetlus, mitte rakendada kvaasikaristust.
Puudub tõhus vaidlustamise ja hüvitamise mehhanism alusetu keelu korral (inimesel võivad tekkida kulud, nt hotellikulud, kuid vastutust kehtestajatel pole).
Ei arvestata omandiõigusega – kuidas mõjutab keeld teisi kodusviibijaid või omanikku?
Puudub proaktiivne ohvriabiteenus – keeluga peaks kaasnema kohe abi ohvrile.
Kõige olulisem: viibimiskeelu lävend on liiga madal – lubatakse keeld “olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks”, mis tähendab, et keeldu saab kehtestada ka ohu väljaselgitamiseks, ilma eelnevate faktideta. “Ei saa ju olla, et politsei keelab 78 tunniks koju minemise ainult selleks, et hakata alles välja selgitama!” rõhutas Vooglaid.
Ta osutas, et õiguskomisjonis said kõik fraktsioonid probleemist aru ning koalitsioonisaadikud pakkusid kompromissi (nt 12 tundi väljaselgitamiseks, 72 tundi tõrjumiseks), kuid see ei läinud läbi. “Mingi imelik asi käis – justiitsminister ja siseminister olid vaenujalal, muudatusettepanek võeti tagasi,” märkis Vooglaid.
Lõpetuseks palus saadik presidendil eelnõule erilist tähelepanu pöörata, isegi kui see vastu võetakse. “See on järjekordselt parlamendi ette toodud põhiseadusvastane eelnõu,” ütles ta.
Eelnõu (korrakaitseseaduse muutmine) pikendab politsei õigust kehtestada viibimiskeeld lähisuhtevägivalla kahtluse korral kuni 78 tunnini (praegu lühem aeg). Opositsioon on eelnõud kritiseerinud põhiseadusvastasuse ja liigsete volituste andmise pärast politseile.