Sotsimeedia kajab huntametniku lõrinast: „KOV-d tuleb tuuleparkide küsimuses murda.“, „Tuleb üle saada punnseisust.“ ja „Oleme loodud kiskjateks.“ Need on Keskkonnaameti esindaja kuldsed sõnad konverentsil “Maismaatuuleparkide ja elustiku vastastikused mõjud”. Andres Sutti haldusala on kujunenud kiskjamentaliteedi tribüüniks ja ohuks põhiseaduslikule korrale.
Olge nüüd ettevaatlikud, te madala kliimateadlikkusega maainimesed, ministeeriumil on kavast teid murda ja murda nii, nagu hunt murrab kitsetalle, sündinud kiskjad on teie poole teel. Nad ihkavad teie verd. Demokraatlikult valitud punnseisule tehakse toore jõuga lõpp peale. See ei ole õudusfilmi lühitutvustus, see on elu Eesti Vabariigis aastal 2026.
Kui meil oleks mingisugune tsivilisatsioon, kui keegi pooletoobiste valitsuses oleks kuulnud midagi demokraatiast ja inimväärikusest, siis peaks ministrikonn tagasi astuma ja tema haisvas haldusalas peaks veerema tosinaid kõlupäid. Mul on mõned ettepanekud: Kaili Viilma, kõnekoosoleku korraldaja Keskkonnaametist ja Kaidi Urma, inimjahi jutlustamise projektijuht, teadmata päritoluga.
Ametnike kiskjalikku ja inimvaenulikku käitumist näeme me iga päev. Siiani ei ole huntametniku ideoloogiat selgelt ja arusaadavalt sõnastatud. Nüüd on see siis tehtud, tänan aususe eest. Keskkonnaamet ei tee ainult sõnu, hetkel arutatakse Riigikogus eelnõu, millega antakse keskkonnabürokraatidele gaasirelvad, raudnuiad, käerauad, läbiotsimisõigus, konfiskeerimisõigus, kinnipidamisõigus terves valdkonnas, kõikides eluvaldkondades, alates energeetikast ja jätkates prügi sorteerimisega.
Kas tuulikud on energeetika? Mingis osas kindlasti. Seega me teame, kellele gaasiballoonid, raudmalakad, käerauad, läbiotsimised, kongi lohistamised ja konfiskeerimised mõeldud on. Ah teie oinapead ja lambasihvrid ei taha odavat kliimaelektrit? Aga natuke gaasi, käeraudu ja haljast terast vastu muhku ühtepuhku ei tee ometigi paha? Laske hea maitsta.
Sündinud kiskjatel on plaan. Plaanis on verised pead nagu Lihulas. Mina ei näe siin muud kui põhiseadusliku korra kukutamise katset. Meil on demokraatlikult valitud omavalitsused, need omavalitsused esindavad oma valijaid ja kui suurem osa valijad on teadvusel, siis ei esinda KOV väliskapitali, huntametnikke, kliimaparanoilisi tuulemöldreid ja pistiseahneid elemente mistahes ametkondades ja ringkondades.
Huntametnikul ei ole mitte mingit õigust hakata kohalikku omavalitsust kukutama, KOVi tööd takistama ega valijate tahet moonutama. Ei vägivallaga, ei riiklike äraostmispakettidega, ei hirmutamisega ega kuidagi teisiti. Raudnuiaga ei tohi ja gaasirünnakauga ka ei tohi, repressioonid on kategooriliselt keelatud.
Keskkonnaametis kiskjad kuulutasid välja inimjahi hooaja, lõpuks ometi midagi uut siin maapealses kliimapõrgus. Kahjuks ei saa me olla kindlad olla, et jaht korraldatakse vastavalt headele tavadele ja oleks mõistlikult reguleeritud. Kui palju tuulemöldrite vastaseid võib ära gaasitada, kui palju nuiaga oimetuks taguda, kui paljud plate peale vedada?
Kas on sätestatud alamõõdulise kliimaskeptiku standard, kas on igale kiskjale määratud piiratud murtavate inimeste hulk? Kui mina võin püüda ainult neli haugi, kas ametnik võib siis terve küla ära gaasitada või kolmeaastasel pea lõhki lüüa? Tundub, et tegemist on täieliku džungliseadusega, kus loeb ainult pikem kihv ja teravam küünis.
Omaaegse huntsõdalaste filosoofiga ühisjoonte otsimine oleks antud juhul hiina strateegide solvamine. Küll aga on mõistlik uurida metselajate elu, õppida nende kombeid ning üritada sel kombel pooletoobiste valitsuse kiskjalike ametnike hirmuvalitsuse all kuidagi ellu jääda.
Looduses on kiskjate ellujäämisstrateegiad ratsionaalsed ja teaduskirjanduses peensusteni lahti kirjutatud. Peamiselt on kiskjate tegevus suunatud suunatud saagi hankimisele, energia kokkuhoiule ja enda vigastuste vältimisele. Paljud kiskjad surevad nälga või vigastustesse, mitte vanadusse.
Kiskjate peamised ellujäämisstrateegiad:
Varitsus, murdja ootab peidukohas, krokodill mudases vees, tiiger rohus, ämblik oma võrgus, eesmärgiks on väike energiakulu, lähedale tulnud saak murtakse maha mõne kiire liigutuse järel. Tavaline ametnik varitseb oma ohvreid kontoris ja feispukis, kõrge positsiooniga süvariiklase käsutuses on aga kõik su andmed pangas, internetis ja riigiametistes.
Süvariiklase silmadeks on kaamerad ja kõrvadeks mistahes nutiseadmed. Kui sinu murdmiseks pole ikkagi piisavalt andmeid, siis alustab ta andmekaevamiseks menetlust ja tema sulased otsivad läbi su arvutid, kasvuhoone ja puukuuri. Et selle predatori käest pääseda, pead olema kas väga rikas või terasest närvidega õnneseen.
Jälitamine, see on aeglane, kuid püsiv nöökimine, kuni saak väsib, ka ürginimene kasutas seda strateegiat loomade küttimiseks, eriti efektiivne kuumas kliimas, kus saak ülekuumenemise tõttu kokku variseb. Üks laimu- ja kiusukampaania järgneb teisele, tööotsad kaovad, sekka mõni kurnav menetlus ja kõik hakkab otsast peale, kuni sul magu lõhkeb või süda seisma jääb.
Kiire rünnak, lühike, aga väga kiire spurt, näiteks gepard saavutab 0–100 km/h ~3 sekundiga, kotkas pikeerib hetkega, suur kiirus nõuab energiat, seega tuleb saak kätte saada võimalikult kiiresti. Teame juhtumeid, kus tervet ühiskonda laastav seadus läbis menetluse mõne minutiga.
Koostöö, hunt ja lõvi ümbritsevad saaklooma, segavad, vahetavad rolle, nii saavad nad hakkama suurema saagiga kui üksinda. Hea näide on kaporatuuri riigipööre. Aga juhtumeid kus homoseksualistid, propagandamaod, erinevad ametnikud ja jõustruktuurid oma ohvreid koos tükkideks kisuvad, pole haruldased.
Spetsialiseerumine, nii mõnigi kiskja toitub ainult teatud saagist nagu sipelgakaru termiitidest, see vähendab konkurentsi, aga ta riskib kõigega, kui saak väheneb. Antud juhul toitub kiskja tuulest ja kuna projekt hakkab loojuma, siis üritab nurjatu krabada ahvikiirusel nii palju kui võimalik.
Vahendite kasutamine, varesed kasutavad tööriistu ja enamus loomi õpetavad oma järglastele vajalikke oskusi, ametnik on arukas ainult oma kitsas korruptsioonipraos, kui ta sealt nina välja pistab ja suu lahti teeb, siis saad ajupurustava kognitiivse relva laengu otse näkku.
Mürk, mürgised maod, skorpionid ja ämblikud halvavad saagi kiiresti ning väikese energiakuluga. Vaipsüstimine on selle strateegia parim näide, toidu ja vee rüvetamine ei ole aga sugugi ohutum.
Kokkuvõttes: enamik kiskjaid ja ametnikke kasutab mitut strateegiat kombineeritult ja kohaneb keskkonnaga – puhas jõud on harva piisav, edu tuleb pigem organiseeritud alatusest ja kurjusest.
Saaklooma ellujäämisstrateegiad on seevastu piiratud, enamasti põgenemine, varjumine ja paljunemine. Põgenemiseks on vaja jõudu ja peitu pugemiseks nutikust, seega jääb saakloomale ainult paljuneda ja paljuneda, aga sellega on parasjagu nagu on.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 20.03.2026