EKRE fraktsioon esitas Riigikogule seaduseelnõu Rail Balticu projekti ehitamise lõpetamiseks Eestis ja kolmapäeval oli see suures saalis. Eelnõu ettekandes kritiseeris EKRE saadik Anti Poolamets teravalt projekti majanduslikku mõttetust, kallinemist ja keskkonnakahjusid, rõhutades, et Eesti vajab raha pigem riigikaitseks kui kalliks ja tõenäoliselt kasutuks raudteeks.
Anti Poolamets tõi esile, et alates 2017. aastast on Eesti loodusteadlased, logistikud, majandusteadlased, rahvastikuteadlased ja kultuuritegelased – sealhulgas 2018. aasta „400 kiri“ ja 2020. aasta „500 kiri“ – hoiatanud Rail Balticu kahjulikkuse eest. „Nende hääl osutus hüüdjaks hääleks kõrbes,“ ütles ta, viidates ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho sõnadele „kõrvulukustavast vaikusest“.
EKRE saadik meenutas projekti tausta: Kristen Michali taristuministriks oleku ajal eemaldati Tallinna–Tartu–Valga raudtee Euroopa rahastuse nimekirjast ning Lelle–Pärnu raudteelõik lükati varjusurma, mille tulemusel katkes reisiliiklus Tallinna ja Pärnu vahel. 2020. aastal jõudis Euroopa Kontrollikoda järeldusele, et Rail Balticule ei tule lootud miljoneid reisijaid ega kaubavedusid, ning projekt on Eestis juba vähemalt neli korda kallimaks läinud.
„Hetkel jätkub Rail Baltic sisuliselt kohaliku transpordiprojektina,“ märkis Poolamets. Kavas on ehitada 13 kohalikku jaama, mida EL ei rahasta ja mis võib maksta Eesti maksumaksjale üle 100 miljoni euro. „Häädemeeste lähistele tuleb üks raudteejaam ja sinna tehakse hamburgeriputka. Häädemeeste on tore kant, aga kas see kõik peaks meile nii palju maksma?“ küsis ta.
Poolamets rõhutas, et Eesti jaoks on Rail Baltic tegelikult juba valmis – nimelt Tartu–Valga–Riia raudteeliin, mis tehti valmis lihtsate vahenditega. „Ametnikud pandi ühte tuppa ja öeldi, et ühtlustage graafikud ära. Ei läinud 24 miljardit vaja!“ ütles ta. Ta kutsus inimesi kasutama olemasolevat ühendust: „Sõitke Riiga, käige Valgas ära, see on üks tore asi, et rongiga saab kõige ehtsamal moel Euroopasse.“
Riigikontrolli hinnangul ei pea praegu paika ükski algne lubadus Rail Balticu kohta. Läti uurimiskomisjoni esimees on öelnud, et Lätis ei tule enne 2035. aastat mingit Rail Balticut. „Kui me nüüd pidurit ei tõmba, siis varsti ei ole Häädemeeste raudteed mõtet enam üles võtta,“ hoiatas Poolamets.
Ta rõhutas, et projekti võib EL-i reeglite järgi katkestada, kui see ei ole majanduslikult elujõuline, kui rahastusmäär langeb oluliselt alla 85% või kui maksumus kallineb oluliselt. Esialgne prognoos oli 5,8 miljardit eurot, praegu räägitakse Eestis 15,3 miljardist ja kogu projekti maksumusest vähemalt 24 miljardist. Seni on Rail Baltic Estonia kasutanud alla 30% prognoositavast maksumusest, mistõttu tehtud kulusid ei peaks tagasi maksma.
Poolamets märkis, et Rail Balticu ülalpidamine maksaks Eestis hinnanguliselt 15–20 miljonit eurot aastas, mis sööb ära raha teistelt raudteeliinidelt, sh Haapsalu–Rohuküla plaanilt. Ta kritiseeris ka julgeolekuargumenti: tänapäeval on kõik droonide ja rakettide laskeulatuses ning kriisi korral võib hall tsoon olla 200 kilomeetrit. „Senini on liitlased tulnud Eestisse Valga kaudu ja sadamate kaudu,“ ütles ta.
Lõpetuseks kutsus Poolamets üles projekti katkestama: „Praegu on meil viimane võimalus vältida 10 miljoni tonni kruusa ja liiva kallamist teetammi, mida meil võib-olla vaja ei lähegi.“
Eelnõu esitati Riigikogu täiskogu istungil 20. märtsil 2026. Rail Baltic on olnud Eestis aastate jooksul terava kriitika all maksumuse kallinemise, keskkonnamõjude ja majandusliku otstarbekuse tõttu.