Eesti Konservatiivne Rahvaerakond teeb koos Keskerakonnaga ettepaneku Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmiseks selliselt, et presidendi saaks valida rahvas.
Presidendi valimiskorra muutmiseks tuleb muuta põhiseaduses paragrahvi 56, mis sõnastatakse järgmiselt: „Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: Riigikogu valimisega; Vabariigi Presidendi valimisega; rahvahääletusega“.
Lisaks soovitakse muuta paragrahv 79 sõnastust nii: ,,Vabariigi President valitakse vabadel valimistel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.“
Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul Eesti Vabariigi kodanikul.
Vabariigi Presidendi kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 60. päeval enne valimispäeva. Vabariigi Presidendi kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 40. päeval.
Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on hääleõiguslik ja vähemalt neljakümne aastane.
Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor. Kui esimeses hääletusvoorus kogub häälte arvult teise tulemuse mitu kandidaati, pääseb teise vooru võrdse arvu hääli kogunud kandidaatidest vanim. Teises hääletusvoorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt anti enam hääli. Võrdse arvu häälte puhul tunnistatakse valituks kandidaatidest vanem.
Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus.“
Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmise seaduse eesmärk on kehtestada Vabariigi Presidendi valimine otse rahva poolt ning anda Eesti kodanikele täiendav võimalus kõrgeima riigivõimu teostamiseks. Otsevalimised suurendavad inimeste otsest osalust riigielus, tugevdavad presidendi demokraatlikku mandaati ning lähendavad riiki ja rahvast.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on presidendi otsevalimisi järjepidevalt toetanud ning esitanud vastavasisulisi algatusi ka varem. See punkt on olnud algusest peale ka EKRE programmis.
2021. aastal hääletas Riigikogu selle seadusemuudatuse ettepaneku maha. Enne seda hääletust korraldas EKRE Toompea lossi ees meeleavalduse. Juba 2016. aastal võttis EKRE oma kongressil vastu ka avalduse presidendi otsevalimiste toetuseks.
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme lausus, et praegune kaudne valimissüsteem on osutunud keerukaks ja poliitilistest kokkulepetest sõltuvaks. “Kehtivat seadust üritasid seekord endale mugava kandidaadi leidmise huvides ära kasutada ka Reformierakond ja sotsid. Säärased poliitilised sobingud vähendavad Vabariigi Presidendi institutsiooni mainet ja võõrandavad rahvast poliitikast. Otsevalimised muudaksid protsessi selgemaks ja läbipaistvamaks ning tugevdaksid presidendi sidet rahvaga,” rõhutas Martin Helme.
See teema on olnud Eesti poliitilises arutelus püsivalt päevakorral ning leidnud laiapõhjalist toetust nii poliitikutelt kui ka avaliku elu tegelastelt, kuid seni pole seadusemuudatuseni jõutud.
Praegune kaudne valimissüsteem on osutunud keerukaks ja poliitilistest kokkulepetest sõltuvaks. Otsevalimised muudaksid protsessi selgemaks ja läbipaistvamaks ning tugevdaksid presidendi sidet rahvaga. Eelnõu ei muuda riigikorda ega presidendi pädevusi, vaid üksnes valimise korda.