Vaevalt on vaibunud skandaal ebaseadusliku massilise jälgimise üle, kui riik tuleb välja uue ideega kasutada liiklusrikkujate tabamiseks droone, mis süvendab tunnet, et kodanikke käsitletakse üha enam potentsiaalsete kahtlusalustena, ütleb videopöördumises EKRE Ida-Tallinna ringkonna esimees ja Riigikogu EKRE fraktsiooni nõunik Aat Purje, kes räägib riigi kasvavast jälgimispoliitikast ja droonide kasutuselevõtu plaanidest.
Äsja vaibus ühiskonda lõhestanud skandaal, kus riik kogus massiliselt ja ebaseaduslikult numbrituvastuskaamerate võrgustiku kaudu inimeste andmeid. See külvas kahtlust ja süvendas umbusku igasuguse riikliku jälgimise suhtes.
Ja nüüd, pärast seda, kui see sama ebaseaduslik tegevus tagantjärele lihtsalt seadustati, tullakse vaevu pool aastat hiljem justkui nagu mõnitusena avalikkuse ette uue ideega hakata liiklusrikkujate leidmiseks kasutama droone.
Riigist on kujunemas midagi, mis tekitab ebamugavust juba oma olemuselt. Nagu see vastik naaber, kes õhtuhämaruses su aknast sisse piilub. Sa tead sisimas, et see ei ole normaalne. Aga päeval, tänaval kohtudes, püüab ta sulle maha müüa juttu, et see kõik on ju meie tänava turvalisuse nimel ja et tema valvas pilk on juba nii mõnegi varguse ära hoidnud.
Liiklusturvalisuse sildi all ehitatakse järjekordset jälgimissüsteemi, mis ei näe inimest vaba kodanikuna, vaid kohtleb teda vaikimisi kahtlusaluse ja potentsiaalse rikkujana. See viib olukorrani, mis meenutab juba Orwelli düstoopiat. Maailma, kus ka enne selle video salvestamist pean endalt küsima, kas mul üldse on õigus elada ilma pideva jälgimiseta.
Iga kord ajaloos, kui on antud mõista, et ‘aus inimene ei pea kartma’, on see tähendanud, et riik tahab rohkem näha, rohkem teada, rohkem kontrollida. Täna kaamerad. Homme droonid. Ülehomme tehisintellekt, mis analüüsib iga sinu liigutust, iga sinu trajektoori, iga sinu valikut. Sa ei tea, millal sind jälgitakse. Sa ei tea, kes vaatab. Ning see teadmatus ise juba survestab sind muutma oma käitumist.
Ja olgem ausad, see on lihtsalt inimlik. Ma ei taha, et keegi mind taevast jälgib. See ei ole mugav. See ei ole normaalne. Nii ei käitu ühiskond, mis peab vabadust oma kõrgeimaks väärtuseks. Riik, mis eeldab pidevat järelevalvet, ei kaitse oma kodanikke, ta distantseerub neist. Ning küllap te saate ka ise aru, et küsimus ei ole lihtsalt droonides. Küsimus on suunas, kuhu me liigume.
