Kolme aasta eest märkis Uued Uudised ära, et ” Eestis tundub tõestust saavat kunagine ennustus, et järgmine ” kapist väljuja” on pedofiilia.” Nii läks. Jälle on EKRE täppi pannud!
Ehkki terminid “pedofiilia” ja “alaealiste seksuaalne väärkohtlemine” on erinevad- esimene vaimsest, meditsiinilisest aspektist ja teine õiguslikust, siis mina julgen need isikud liigitada ühise nimetaja alla – perverdid.
Lugesin eile tundide viisi avalikust kohtulahendite registrist pervertide toimepandud tegude otsuseid. Enamuse sisuline külg ei ole avaldatud, kuna pervert läheb kohtusse lühi- või kokkuleppemenetlusega, kindlustades endale kiiresti sobiva karistuse.
Kui nuriseda, siis võiksid karistusajad kurjategijatele olla pikemad. Hoitakse perverte aga kinnipidamiskohtades eraldatud üksustes – kaasvangide eest kaitstuna.
Märkasin, ja ilmselt on see avalikkuselegi teada, et paar perverti on pikaajaliselt vanglas istudes oma nime muutnud. Justiits- ja digiministeeriumi selgituse kohaselt lõpeb selline nimemuutmine lõpeb peagi ära, sest koostöös siseministeeriumiga on praegu valmimas vastav eelnõu. Faktiliselt aga ei takista nimemuutus perverti karistusregistrist üles leidmast, sest register põhineb isikukoodil, mis ei muutu.
Vestlesin kommunikatsiooninõunikuga ka sellest, kuidas järjest enam on meedias teateid, et karistuse ärakandnud pervert asub uuesti lastega tööle.
Meil kehtib Lastekaitseseaduse paragrahv 20 lg.1 ja 1 prim. Seal on loetletud pervertide kuriteod ning nende kuritegude puhul jääb automaatselt kehtima eluaegne lastega töötamise piirang. Kui ka karistatus on kustunud, ei jää alles puhas leht, vaid tuleb teha laiendatud otsing varasemate kuritegude kohta.
Inimesed võivad ehk mõista lastekaisteseaduses toodud “karistatuse arhiveerimist” vääralt. Karistatus kustub, ent lisapiirang jääb alles. See on eluaegne. Lihtsalt tehke laiendatud päring!
Minuga vestelnud kommunikatsiooninõunik pakub, et ilmselt töötajad ei kontrolli üldse või ei kontrolli laiaulatuslikult isikute registrit. Siinkohal ei piisa “Malluka registrist,” mis on tavaline karistusregister ja ebatäpne, vaid asutuste juhid peavad sisenema isikukoodi alusel www.e-toimik.ee-sse. Kui nad seda ei tee, ilmneb juhil kohustuste rikkumine, mis päädib väärteomenetluse ja rahatrahviga.
Tavakodanik, märka ja anna teada – on üldine deviis.
Rita Aavik, jurist, staaž kohtus ja prokuratuuris 26,5 aastat, EKRE Lääne- Tallinna Ringkonna liige