Tuuleenergeetika buumi ja selle tegeliku vajaduse üle ei arutata ainult Eestis. Ka Rootsis püütakse selgusele jõuda, mis põhjustel tuuleäri propageeritakse ja millised huvid selle taga tegelikult peituvad.
Rootsi majandusväljaande Affärsvärlden kolumnist Christian Sandström kirjutab, et Rootsi tuuleenergeetika ei püsi majandusliku tugevuse najal, vaid suurel avaliku rahaga seotud tugisüsteemil. Veel 2021. aastal väideti Rootsis, et tuuleenergiat arendatakse täielikult turutingimustel ja ilma subsiidiumideta. Praeguseks on aga selge, et Rootsi tuuleenergeetika tasuvus on olnud aastaid väga kehv ning sektori laiendamist on toetanud avalik raha, garantiid ja pensionivara.
Sandström toob välja kümme avalikku või avaliku taustaga rahastajat ja toetajat: KfW IPEX-Bank, Svensk Exportkredit, Euroopa Investeerimispank, Põhjamaade Investeerimispank, Euler Hermes, riiklikud pensionifondid, riigiettevõtted, kohalike omavalitsuste ettevõtted, Rootsi Energiaagentuur ning Euroopa Investeerimisfond – ühe sektori taga on terve avaliku raha võrgustik.
On ilmselge, et kui tegemist oleks iseseisvalt tasuva äriga, ei oleks selle ülalhoidmiseks vaja selliseid tugistruktuure, vaid tegemist on süsteemiga, mida hoitakse käigus poliitiliste otsuste ja avaliku raha abil. Kuna kaasatud on avalik sektor, tähendab see ühtlasi, et risk ei jää ainult arendajale. Kui tuuleäri ebaõnnestub, saavad löögi ka fondid ja avalikud institutsioonid, mille taga on omakorda eraisikute – meie kõigi – raha.
Artiklis on näiteks välja toodud, et Rootsi riikliku pensionifondi (Allmänna Pensionsfonderna) loodud Polhem Infra on kandnud tuuleenergeetikas juba sadu miljoneid kahju, kuid jätkanud sellest hoolimata uusi investeeringuid.
Ka meil presenteerib minister Sutt tuuletööstust kui vältimatut ja turuloogikast lähtuvat arengut. Kasutatakse sama skeemi ja tuuletööstuse taga on avalik raha. Seega oleme ka meie olukorras, kus tuuletööstust pressitakse loogikavastaselt edasi mitte energiapoliitika vajaduste pärast, vaid seetõttu, et juba tehtud hiiglaslikke rahalisi ja poliitilisi otsuseid ei saa ju ometi kahtluse alla seada.
Ning jälle jõuame küsimuseni – kelle huve selline käitumine teenib, kes kannab tegelikku riski ja milliste eesmärkide täitmiseks pressitakse edasi lahendusi, mille tasuvus ei ole suutnud end tõestada?
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
Allikas: AV