Hormuzi väina blokaad on pannud Hiina režiimi keerulisse poliitilisse ja majanduslikku olukorda, mis on ühe analüütiku hinnangul tekkinud riigi enda agressiivse strateegia tulemusena.
Hiina diplomaatiliste ringkondade allikate sõnul on Iraan tagasi lükanud Pekingi katse võtta sõjas vahendaja rolli ning samuti keeldunud tagamast Hiina kaubalaevadele turvalist läbipääsu läbi Hormuzi väina. Allikad rääkisid sellest väljaandele The Epoch Times.
Diplomaatiliste ringkondadega seotud allikas Sun Min, kes kasutas kättemaksu kartuses varjunime, selgitas, et Peking lootis algselt kasutada oma erisuhet Iraaniga, et tegutseda Ameerika Ühendriikide ja Iraani vahelises konfliktis võtmevahendajana. Selle kaudu püüti kindlustada liidriroll nn globaalses lõunas – arenguriikides Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Aasias. Suni sõnul lükkas Iraan selle plaani tagasi.
Kuigi väliselt võib jääda mulje tihedast koostööst Iraani, Hiina ja Venemaa vahel, on Hiinal ja Venemaal Iraani suhtes tegelikult erinevad huvid. Suni hinnangul püüavad nii Peking kui ka Moskva kasutada Iraani läbirääkimiskaardina, et saavutada järeleandmisi Ameerika Ühendriikidelt ja leevendada omaenda diplomaatilist survet.
Nii Hiina Kommunistlik Partei kui ka Venemaa juhid on pakkunud Iraanile nõuandeid, kuid Teheran keeldub diplomaatilisi lahendusi vastu võtmast.
„Iraani peamine nõudmine on nüüd selge – nad ootavad sisulist sõjalist abi, mitte diplomaatilist retoorikat,“ ütles Sun.
See seab Pekingi keerulisse olukorda: sõjalise abi andmine Iraanile tähendaks otsest vastasseisu Ameerika Ühendriikide ja nende liitlastega, samas kui abi andmisest keeldumine tähendaks mõju täielikku kaotamist Iraani üle.
Hiina sõltumatu teadlane Qin, kes avaldas oma arvamust anonüümselt, nimetas olukorda Hiina Kommunistliku Partei nn „hunt-sõdalase diplomaatia“ ja läänevastase blokimõtlemise vältimatuks tagajärjeks.
„Peking on pikka aega varjatult toetanud piirkondlikke destabiliseerijaid – näiteks Iraani –, et avaldada survet Ameerika Ühendriikidele. Kuid nad ei osanud ette näha, et olukord väljub kontrolli alt,“ ütles Qin.
Tarneahelad löögi all
Vahetult pärast Iraani sõja puhkemist 28. veebruaril sulges Iraan Hormuzi väina ning avas tule kaubalaevade ja naftatankerite pihta. Blokaad on tõstnud maailmaturu naftahindu ja logistikakulusid, põhjustades tõsiseid häireid Hiina eksporditarneahelates.
Kuigi Iraan teatas, et lubab Hiina laevadel väinast läbi sõita, pidid kaks Hiina konteinerlaeva 27. märtsil tagasi pöörduma, kui nad üritasid väinast väljuda.
Hiina välisministeeriumiga seotud allika Wang Ruolini sõnul on riigi välisminister saanud korduvalt juhiseid president Xi Jinpingilt võtta ühendust Iraani välisministeeriumiga eesmärgiga tagada Hiina kaubalaevade mereturvalisus.
„Iraani vastus valmistas pettumuse – nad ütlesid, et suudavad tagada vaid osa Iraani suunduvate saadetiste turvalisuse,“ ütles Wang.
Tema sõnul kujutab selline „valikuline turvalisus“ endast Iraani poolt „pehmet survet“ Pekingi suunas vastuseks Hiina keeldumisele pakkuda sõjalist abi.
„Iraan kasutab seda hoovana, sundides Pekingit tegema otsust kas anda sõjalist toetust või riskida oma kaubandushuvide turvalisusega,“ selgitas ta. „Seetõttu on kõik salajased vahenduskatsetused seni täielikult läbi kukkunud.“
Majanduslik mõju süveneb
Hormuzi väina sulgemine on juba avaldanud negatiivset mõju Hiina majandusele. Tõusnud on kemikaalide, loomasööda ja teravilja hinnad, samas kui riigi naftaettevõtted kasutavad konflikti hinnatõusude põhjendamiseks. Eriti tugeva löögi on saanud ekspordisektor.
Shenzhenis tegutseva kodumasinate tootmisettevõtte juht Zeng ütles, et neil seisab praegu sadamas viis konteinerit, mida ei ole võimalik välja saata.
„Need kaubad on valmistatud Lähis-Ida turu nõuete järgi, mistõttu on tellimusi raske ümber suunata. Meie rahavoog on täielikult katkenud,“ selgitas ta.
Tema sõnul seisavad ainuüksi Guangdongi provintsis blokaadi tõttu kinni tuhanded konteinerid. See on sundinud paljusid tehaseid tootmise peatama, kuna tellimused viibivad ja rahavood on häiritud.
Väliskaubandussektoris töötav Guan märkis, et Iraani sõda on avaldanud kõige suuremat mõju just Hiina tootmistööstusele.
„Sõjamürsud ei vali sihtmärke – transpordi- ja kindlustuskulud tõusevad hüppeliselt. Ettevõtete ainus soov on praegu relvarahu; vastasel juhul ähvardab Hiina ekspordisüsteemi struktuurne kokkuvarisemine,“ ütles ta.
Analüütik Qini hinnangul näitab olukord, et Hiina Kommunistliku Partei juhtkond on sattunud rahvusvahelises geopoliitikas enda loodud lõksu.
„Jõud, mida nad ise on toetanud, lõikab nüüd läbi nende enda majanduslikud eluliinid,“ ütles Qin.
Tema sõnul ei tähenda Hormuzi väina sulgemine üksnes globaalsete tarneahelate häirimist, vaid sümboliseerib ka Hiina geopoliitilise strateegia täielikku läbikukkumist.
Allikas: The Epoch Times