Eestit väisas just tema kõrgeausus Euroopa Keskpanga asepresident Luis de Guindos ja lasi heerolditel teatada, et 70ndate stiilis naftakriisi pole oodata ja vähe sellest, euroala majandus ei lähe isegi langusesse. Meil on antud juhul tegemist kõige kõrgema majandusliku kompetentsiga Kaja ja Usula järel, ometi tundub see jutt kuidagi kohtlane.
Laiast maailmast tuleb ärevaid energiateateid, aga euroliit tiksub õndsas lotofaagias. Lootosesööjad, vanakreeka keeles lotofaagid, on tuntud tegelased vanakreeka mütoloogiast, keda mainitakse peamiselt Homeros eepose „Odüsseia“ 9. laulus.
Nad olid rahvas, kes elas saarel Põhja-Aafrika ranniku lähedal, tõenäoliselt tänapäeva Tuneesias, sageli seostatakse neid Djerba saarega. Nad toitusid peamiselt lotoslille või -puu viljadest ja õitest.
Lootos oli narkootilise toimega: kes maitses selle „mee-magusat“ vilja, unustas täielikult oma kodu, pere ja kodumaa. Ta sattus õndsasse, muretusse ja apaatsesse seisundisse – ei tahtnud enam kuhugi minna ega midagi teha.
Pärast Trooja sõda sattus Odüsseus oma meeskonnaga lootosesööjate maale. Mõned Odüsseuse mehed maitsesid lootost ja jäid narkootilisse meepotti kinni – nad ei tahtnud enam Ithaka saarest midagi teada. Odüsseus pidi nad vägisi tagasi laevadele tirima, nuttes ja ahelates lohistati muinasnarkarid ajaloolisele kodumaale.
Lotofaagia on eurobürokraatia hingeelu täpne kirjeldus ja mingeid muutusi siin oodata ei ole. Globaalne energiamajandus aga käriseb igast õmblusest – viimase kahe nädala jooksul oleme näinud nõudluse vähenemist, mis on tingitud naftahinna järsust tõusust Iraani sõja pöörises. Üha rohkem ilmneb tõendeid, et kaos on juba alanud, eriti Aasias, mis on saanud globaalse energiakriisi epitsentriks.
Aasias lammutab kriis korralikult
Lennukikütuse puudus ja kõrged hinnad on viinud lennuliikluse kärpimiseni. Euroopa lennukikütuse hind on tõusnud 114%, Singapuris 140%. Vietnam Airlines ja Air New Zealand on juba tühistanud lendusid.
Austraalia: valitsus vähendab kütuse aktsiisi poole võtta, esialgu kolmeks kuuks, et leevendada rekordkõrgeid hindu, diisel üle 2,82 AUD/liiter ehk 1,73 EUR. Paljudes tanklates on kütus otsas, inimesed varuvad kanistritesse mida vähegi saavad.
Jaapan: müüb naftareserve ainult kodumaistele rafineerijatele, mitte teistele Aasia riikidele. Samal ajal lõdvendab reegleid, et suurendada söeküttel elektrijaamade kasutamist LNG-importide ohu tõttu.
India: kehtestas eksporditollid diisli ja lennukikütusele ning langetas siseturu aktsiise, et hoida jaehindu stabiilsena. Riik kaotab maksutulusid miljardeid dollareid.
Tai: karmistab kütuse hinna- ja varude järelevalvet, kuna diisli nõudlus on hüppeliselt kasvanud. Valitsus subsideerib diislit tugevalt.
Vietnam: lennufirmad (Vietnam Airlines, Vietjet, Bamboo) kärbivad aprillist oluliselt lendude arvu (10–26%) lennukikütuse puuduse tõttu.
Aasia riigid on massiliselt kehtestanud hinnalimiite, subsiidiume ja maksukärpeid, kuid need meetmed on väga kulukad ning mitmed riigid – eriti Tai, Vietnam ja India jõuavad peagi eelarve murdepunktini.
Olukord Aafrikas ja Euroopas
Kenya: mõnedes tanklates on kütus otsas. Valitsus plaanib kasutada erifondi, et stabiliseerida hindu, kuid hoiatab, et pikk sõda võib kujuneda hädaolukorraks.
Tšehhi: valitsus kaalub tanklate jaemarginaalide reguleerimist, kuna nende kütusehinnad on EL-is kõige kiiremini tõusnud.
Poola: plaanib langetada käibemaksu ja aktsiisi ning kehtestada jaehinna lae, et kaitsta tarbijaid. Samuti valmistub kehtestama ülemaksumuse maksu rafineerijatele (sh Orlen).
Sloveenia: on esimene EL-i riik, kes kehtestas riiklikud kütuse ostupiirangud (alates 22.–23. märtsist 2026): Eraisikud: max 50 liitrit päevas ühe tankla kohta. Ettevõtted, põllumehed jt: max 200 liitrit päevas. Põhjuseks on paaniline kokkuostmine ja piiriülene kütuseturism, süüdistatakse sendilugejaid laostunud Austriast ja Itaaliast ning tarneahelate häired.
Kütuse ostupiirangud mujal
Aasia kannatab kõige rohkem: Bangladesh, Sri Lanka, Myanmar, Tai, Vietnam, Filipiinid – normid, QR-süsteemid, nädalapiirangud, näiteks Sri Lankas auto kohta 25 l/nädalas.
India: kus LPG on toiduvalmistusgaas, kehtib prioriteet majapidamistele, tööstusele piirangud, mõistagi kaasneb sellega ostupaanika.
Aafrika: Kenya, Egiptus, Zimbabwe jt – lühiajalised puudused, hinnastabiliseerimise meetmed, mõnel pool varude kaitsmine.
Euroopa: Sloveenia on esirinnas, kuid Ungari, Tšehhi jt on kehtestanud kohalikke piiranguid või kaaluvad marginaalide reguleerimist.
Muud laiemad mõjud
Lennundus: lennukikütuse puudus, lendude tühistamine (Vietnam, Air New Zealand jt).
Energiakriis: 4-päevane töönädal (Filipiinid, Pakistan), koolide sulgemine, elektri tarbimise piiramine, AC keelamine, valgustuse kustutamine. Meil on see kõik alles ees.
Toidukriis: väetise tootmine on häiritud, põhjuseks gaasi puudus, väetise hinnad tõusevad, mis ohustab põllumajandust ja toiduhindu üle maailma – India, Hiina, Austraalia, USA. Tuttav talumees kevadkülvist rääkida ei taha ja keerab jutu osavat mujale.
Majanduslikud meetmed: hinnakatted, subsiidiumid, aktsiiside langetamine Austraalias, Indias, Poolas, ilmselt ka meil, ekspordikeelud Hiinas.
Nõudluse vähenemine: inimesed sõidavad vähem, ettevõtted optimeerivad tarneid.
Kokkuvõte
Loos mainitud Aasia kriis Austraalia, Jaapan, India, Tai, Vietnam on vaid osa suuremast pildist. Hormuzi väina kriis on tekitanud maailma suurima naftatarne katkemise ajaloos (IEA hinnang). Sloveenia piirangud on Euroopa esimene selge näide, kuid sarnased reaktsioonid, ostunormis, ostupaanika ja subsiidiumid levivad Aasiast Aafrikasse ja Euroopasse.
Olukord muutub kiiresti – kui sõda venib, süvenevad mõjud, eelkõige kõrgemad hinnad, võimalikud majanduslangused ja toiduga seotud probleemid. Viimase kahekümne aasta suurim vägede koondumine väinapiirkonnas räägib kõigest muust kui pingelõdvendusest ja sõja kiirest lõppemisest.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 31.03.2026