Eutanaasia on kujunemas võikaks ja ebainimlikuks tapamasinaks, mis hävitab ühiskonna kõige nõrgemat osa – noori autiste ja seksuaalvägivalla ohvreid, aga ka vaeseid, õnnetuid, kodutuid ja neid, kes vanadusest väetid. Globalistlik satanistliku eutanaasi õpikunäide on Noelia Castillo juhtum Hispaanias.
Tänane pommuudis on see, et Trumpi administratsioon on käskinud USA saatkonnal Hispaanias uurida, kuidas sai võimalikuks 25-aastase Noelia Castillo koletislik eutanaasia juhtum.
Juhtunust lühidalt: Noelia Castillo langes 2022. aastal eriti jõhkra grupivägistamise ohvriks, mille tagajärjel ta jäi vööst allapoole halvatuks. Rünnak toimus Hispaanias, Madridist lõunas asuvas linnas Alcorcónis. Immigrandi taustaga vägistajad viskasid ta pärast piinavat rüvetamist viienda korruse rõdult alla.
Rünnaku järel arreteeriti mitu meest, kuid vähemalt osa vägistajaid jäi vabadusse, kannatanu väitis, et pärast rünnakut oli teda ka riikliku hoole all olles korduvalt seksuaalselt väärkoheldud.
USA Riigidepartemang saatis Hispaania valitsusele diplomaatilise noodi, milles väljendab „tõsist muret“ mitmete süsteemsete inimõiguste rikkumiste pärast. Noodis tuuakse esile väited, et Noeliat oli riikliku hoole all olles korduvalt seksuaalselt väärkoheldud, samuti et ta avaldas eutanaasia-protsessi viimastel tundidel kõhklusi.
Lisaks kritiseerib USA dokument Hispaania liberaalset immigratsioonipoliitikat, viidates väidetele, et vägistajad olid „migratsioonitaustaga“ ning et Hispaania massiline ja ebaseaduslik immigratsioon kujutab ohtu Hispaania kodanike õigustele ja julgeolekule.
Eutanaasia kuritarvitamise juhtumid ajakirjanduses
Noelia Castillo ei ole kaugeltki üksikjuhtum. Aastatel 2024–2026 on ajakirjandus, mõistagi eelkõige konservatiivne ja kristlik meedia, aga ka BBC, The Atlantic jt. üha enam käsitlenud eutanaasia laiendamise hullumeelseid tagajärgi. Peamised mured on seotud surve, sunniga, haavatavate rühmadega ning laienenud kriteeriumitega, nüüd sobib surmasüstiks ka vaimne tervis, autism, vaesus ja vanadus.
Kogu see jõledus ajab südame pahaks, kui tutvustan siiski peamisi eutanaasia kuritarvitamise viise, mida viimasel ajal on meedias kajastatud:
Noortele ja vaimse tervise probleemidega inimeste eutanaasia
Holland: noorte ja autismiga inimeste eutanaasias sageneb. 2025. aastal kajastati juhtumeid, kus autistlikke teismelisi (sh 16–18-aastane poiss) on eutaneeritud depressiooni ja ärevuse tõttu. Ajakirjandus räägib „tohutust tõusust“ psühhiaatrilise eutanaasia juhtumites noorte seas.
Belgia: 2025. aastal eutaneeriti 26-aastane naine depressiooni tõttu. Samuti on kajastatud juhtumeid, kus autism + depressioon on peamiseks põhjuseks.
Kanada (MAiD): hoiatused, et eutanaasiat kasutatakse vaesuse, eluaseme puudumise ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. 2025. aastal suri 26-aastane Kiano Vafaeian MAiD-i kaudu. Kriitikud nimetavad seda „surmakultuseks“.
Kiano Vafaeian tapeti 26-aastaselt Kanadas 30. detsembril 2025 Briti Columbias, Vancouveris, MAiD-programmi (Medical Assistance in Dying) kaudu. Ametlik eutanaasia põhjus surmatunnistusel on: 1. tüüpi diabeet, osaline pimedus (kaotas ühes silmas täielikult nägemise, teises ~70%), raske perifeerne neuropaatia, närvikahjustus, mis põhjustab tugevat valu ja tuimust jalgades ning kätes.
Need seisundid klassifitseeriti kui „rasked ja ravimatud“ (grievous and irremediable), mis põhjustasid talumatut kannatust ja funktsionaalse languse, ema ja perekonna sõnul oli aga tegelik põhjus Kiano raske depressioon ja vaimse tervise häired, ADHD ja hooajaline depressioon.
Hollandi autistliku teismelise juhtum
2026. aasta märtsis sai laiema kajastuse Hollandi juhtum, kus 16–18-aastane autistlik poiss eutaneeriti 2023. aastal. See on üks viimase aja enim arutatud näiteid Hollandi eutanaasiaseaduse laiendamise tagajärgede kohta.
Poisil diagnoositi autismispektri häirega (ASD) umbes 4,5 aastat enne eutanaasiat. Ta kannatas tugeva ärevuse, depressiooni, üleärrituvuse ja tunnete all, et ta ei sobi ühiskonda ning tema elu on „rõõmutu“.
Eutanaasia viidi läbi psühhiaatrilise põhjusega – autismi, depressiooni ja ärevuse kombinatsiooni tõttu. Arst märkis, et ravi ei oleks autismi „ravinud“ ning seetõttu oli seisund „ravimatu“. See oli üks esimesi juhtumeid, kus Hollandis eutaneeriti alaealine peamiselt vaimse tervise ja autismi tõttu.
Milou Verhoofi juhtum
Milou Verhoof oli 17-aastane tüdruk, kes eutaneeriti psühholoogilise kannatuse tõttu 2023. aastal. Tal oli autism, obsessiiv-kompulsiivne häire ja söömishäire. Juhtumist tehti 2025. aastal Hollandi televisioonis dokumentaalfilm „Milou’s Battle Continues“, mis oli aasta vaadatuim saade.
2012–2021 perioodil analüüsiti 39 eutanaasia juhtumit, kus inimesel oli autism ja/või intellektuaalne puue. Neist mitu olid noored täiskasvanud.
Juhtum on tekitanud rahvusvahelist arutelu, eriti Kanadas, kus hoiatatakse, et sarnane „libe nõlv“ võib tekkida ka MAiD-i puhul. Kriitikud, nende hulgas puuetega inimeste õiguste kaitsjad, ütlevad, et autismi „ravimatust“ kasutatakse liiga kergelt eutanaasia põhjendusena, kuigi tegemist on neurodiversiteediga, mitte surmava haigusega.
Muret tekitab, et noorte psühhiaatrilise eutanaasia juhtumite arv on Hollandis järsult kasvanud. Holland on üks väheseid riike maailmas, kus eutanaasiat tehakse ka alaealistele ja psühhiaatriliste diagnooside puhul, alates 12. eluaastast.
Dementsed ja eakad ohvrid
Holland ja Belgia: Dementsusega inimeste eutanaasia juhtumid sagenevad. Mitmed uuringud näitavad, et osa juhtumeid toimub ilma selge nõusolekuta või eelneva sooviavaldusega. Belgias on avastatud juhtumeid, kus dementsusega inimeste eutanaasia ei ole alati registreeritud.
Sunniviisiline või majanduslikult motiveeritud eutanaasia
Kanada: mitmed raportid räägivad juhtumitest, kus vaesed, kodutud või puudega inimesed valivad eutanaasia, sest ei saa piisavat abi või hooldust. ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee on 2025. aastal kutsunud Kanadat üles MAiD-i seadust üle vaatama.
Holland: hoiatused, et psühhiaatrilise eutanaasia puhul ei ole alati tagatud, et patsiendile on pakutud piisavat ravi (nt psühhoteraapiat) enne surmaotsust.
Kodutu mees, kes kartis hooldekodu
Ontario, 2024–2025) kodutu mees, kellel oli krooniline kopsuhaigus, valis eutanaasia peamiselt seetõttu, et ta oli kodutu, võlgades ja ei talunud mõtet hooldekodus elamisest „vaatama lakke ja ootama, kuni mind toidetakse ja mähkmeid vahetatakse“.
Arstide raportites öeldi, et tema kannatus oli „enamasti sotsiaalne“, kuid ta eutaneeriti siiski. See juhtum tõi esile arstide sisemise konflikti – osa arste tunneb, et nad peaksid pakkuma paremat elu, mitte surma.
Naine, kes ei leidnud sobivat eluaset
Ontario, 2024, 50ndates naine, kellel oli raske keemiline tundlikkus ja depressioon. Ta ei suutnud leida taskukohast eluaset, kus ta saaks vältida kemikaale, nt tubakasuitsu.
Pärast ebaõnnestunud katseid leida sobivat elamist taotles ja sai MAiD-i. Ta suri peamiselt elamistingimuste tõttu.
Puudega mees, kes kartis kodutuks jäämist
St. Catharines, 2022, raske puudega mees (quadriplegic) taotles eutanaasiat, kuna kartis, et jääb kodutuks pärast elukoha müüki. Ta elas väga vaeselt, kulutades vahel ainult 7 dollarit päevas toidule.
Pärast GoFundMe kampaaniat, tema jaoks koguti üle 60 000 dollarit, loobus ta eutanaasiast ja leidis uue elukoha.
Õõvastav trend Kanadas
Ontario ametlik raport (2024) näitas, et Track 2 mittemeditsiiniliste (ei ole suremas ega lootusetult haige) juhtumite hulgas on oluliselt rohkem vaeseid ja kodutuid inimesi. Umbes 29% mittemeditsiiniliste MAiD-juhtumitest tuli Ontario vaeseimatest piirkondadest. Arstid on avalikult rääkinud juhtumitest, kus inimene valib surma, sest ei saa piisavat hooldust, eluaset või sotsiaalabi.
Hollandis ja Belgias ei ole olukord palju parem: on juhtumeid, kus eutanaasia tehakse vaesuse, üksinduse või sotsiaalsete probleemide tõttu. Enamasti kombineeritakse see vaimse tervise probleemidega, autism + depressioon + vaesus. Kanadas moodustab MAiD juba üle 5% kõigist surmadest.
Mõrv sotsiaalabi asemel
Eutanaasia juhtumite arv kasvab kiiresti: Belgia 2025: 4 486 juhtumit (+12% võrreldes 2024. aastaga) – 4% kõigist surmadest. Holland: 2025. aastal ~10 000 juhtumit (+10%).
Kriitikud räägivad „libedal nõlval“ (slippery slope) efektist: algselt ravimatutele haigete jaoks mõeldud seadus laieneb vaimse tervise, autismi, vanaduse ja sotsiaalsete probleemide mõrvarlikuks lahendamiseks.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 02.04.2026