Paljudes riikides on ülestõusmispühad ka riigipühad, kuid selle pikkus erineb riigiti. Eestis on riigipühaks kuulutatud ülestõusmispühadele eelnev suur reede ja ülestõusmispühade esimene püha. Enamikus Euroopa riikides on riigipüha ka ülestõusmispühade teine püha, kuid Riigikogus on sellekohased ettepanekud korduvalt tagasi lükatud põhjendusega, et Eestis on kirik ja riik lahus ning Eesti ei ole kristlik riik, kuigi Eesti peaks justkui kuuluma koos ülejäänud Euroopaga siiski kristlikku kultuuriruumi.
Ülestõusmispühad on kirikukalendris üks kõige olulisemaid pühi ja läbi ajaloo on ülestõusmispühadel olnud selge koht Eesti komberuumis. Lihavõtteid tähistatakse enamikus Eesti kodudes. Ülestõusmispühade 2. püha oli Eestis riigipüha ka enne Teist maailmasõda.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond soovis juba 2018. aastal muuta teise ülestõusmispüha riigipühaks ja puhkepäevaks ning esitas Riigikogule vastava ettepaneku täiendamaks pühade ja tähtpäevade seadust, kuid see lükati järjekordselt tagasi.
Meil värvitakse mune suuresti juba Suurel Reedel ja Vaiksel laupäeval, kui tegelikult peaks valitsema lein ja vaikus ning rõõmustama ja mune koksima peaks hakkama ülestõusmispühade 1. pühal.