Riigikogu EKRE fraktsiooni saadikud esitasid kaitseminister Hanno Pevkurile arupärimise riigikaitseõpetuse toetuste vähendamise kohta. Arupärimise luges ette saadik Anti Poolamets, kes tõi esile Kaitseressursside Ameti otsuse keelduda 35 kooli riigikaitseõppe laagrite rahastamisest.
Poolamets, kes on ise ligi kümme aastat töötanud riigikaitseõpetajana ning läbi viinud arvukalt laagreid ja ekskursioone, rõhutas, et riigikaitseõpe on üks olulisemaid lülisid noorte kaitsetahte kasvatamisel ja ajateenistuseks ettevalmistamisel. „See on väga suurepärane meetod kaitsetahte kasvatamiseks ja väga suurepärane meetod ka ajateenistuseks ettevalmistamiseks,“ ütles ta.
Saadik märkis, et aastate jooksul on valdkond olnud arenev: rohkem koole on liitunud, ilmunud on uusi õpikuid. Nüüd aga on asjad on muutunud bürokraatlikumaks. Probleemid puudutavad muu hulgas õpetajate kvalifikatsiooni nõudeid: mitmed kogenud instruktorid, kellel puudub kõrgharidus, kuid kellel on pikk sõjaväeline kogemus, jäetakse kõrvale.
Poolamets tõi välja mitmeid murekohti: ekskursioonide arv on vähenenud, riigikaitsesuunaga koolide toetused on kadunud, laagrite kestus on lühenenud, praktiline laskeõpe on vähenenud või mõnel juhul sisuliselt kadunud ning õpetajate tunnustamine ja kaasamine on vähenenud.
Arupärimises on esitatud üheksa konkreetset küsimust. Viimane neist võtab kokku mure: „Olukorras, kus Eesti panustab riigikaitsesse rekordilisi summasid, kuidas selgitate, et samal ajal nõrgestatakse bürokraatlike otsustega noorte kaitsetahet?“
Lõppkõnes rõhutas Anti Poolamets, et valitsus ei võta noorte riigikaitselist õpetamist tõsiselt ning nimetas sellist bürokraatlikku lähenemist vastutustundetuks.
„Kahjuks minister asus nende samade bürokraatide kaitsele,“ ütles ta. Poolamets tunnistas, et igal aastal võib esineda vormistamisvigu, kuid see ei tohi olla põhjus, miks terve kool jääb laagrist ilma. „Need on õpilased – ühte kooli ei tohi ka ilma jätta,“ rõhutas ta.
Lisaks muretses Poolamets kogemustega instruktorite kõrvalejäämise pärast, kellel puudub kõrgharidus, kuid kellel on pikk sõjaline ja pedagoogiline kogemus. „Paljud õpetajad teevad seda tööd ainult missioonitundest ja maksavad oma tööle peale,“ ütles ta. „Ja siis öeldakse, et kell kukkus, alustage nüüd advokaadibüroodega arutelu.“
Positiivsena tõi Poolamets esile määruse muutmise relvade kasutamise osas, mis peaks hõlbustama laskeõpet. Samas hoiatas ta, et paljud head instruktorid võivad töö kaotada. Ta kiitis droonikursuste pilootprojekti kümnes koolis, kuid rõhutas, et areng peab olema kiirem. „Meil on kohutavalt kiire,“ ütles ta. „12 000 õpilast peaks saama vähemalt korra droonipuldi kätte.“
Lõpetuseks rõhutas Anti Poolamets, et tegemist on poliitilise juhtimise küsimusega. „Näidake, et teil on see prioriteet, mitte paberite täitmine,“ ütles ta ja lisas, et naiste vabatahtlikud riigikaitsekursused elanikkonnakaitse valdkonnas annaksid samuti suure hüppe.
Riigikaitseõpetus on viimastel aastatel olnud oluline osa Eesti noorte kodanikukasvatusest. Kaitseressursside Ameti otsus jätta 35 kooli laagriteta on tekitanud õpetajate seas pahameelt ning pannud opositsiooni kahtlema, kas noorte kaitsetahet toetatakse piisava tõsidusega.