Riigikogu istungil esines relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu arutelul EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid, kes tegi mitmeid konkreetseid soovitusi eelnõu täiendamiseks. Ta rõhutas, et EKRE toetab põhimõtteliselt kodanike õigust omada ja kanda relvi, eriti praeguses keerulises julgeolekuolukorras ning totaalkaitse kontseptsioonist lähtudes.
„Me tervitame seda eelnõu üldises mõttes,“ ütles Vooglaid, osutades samas mitmele probleemkohale, mis vajavad tema hinnangul parandamist. Muu hulgas kritiseeris ta nõuet, et ka ühe relva omanikul peab kodus olema relvakapp, ning padrunikestade käsitlemist laskemoonana. „See oleks täielik absurd, kui tühja padrunikest tuleb kapis hoida, muidu võib saada karistada ja kaotada relvaloa,“ märkis ta.
Varro Vooglaid rõhutas, et riik peaks seisma selle eest, et inimestel oleks võimalikult palju relvi ning nad oskaksid neid vastutustundlikult kasutada. Ta avaldas lootust, et sügisel ettevalmistatav uus relvaseaduse terviktekst lähtub samast eesmärgist.
Saadik tõi esile ka laiema probleemi, mis puudutab Riigikogu juhatuses 2016. aastal vastu võetud otsust, mis keelab relvaga Riigikogu hoonesse sisenemise. „Kui riik on andnud inimesele relvaloa enese ja oma vara kaitseks, siis see tähendab, et ma võin relva ka kanda,“ ütles Vooglaid. Ta märkis, et eriti Raplamaal elavate saadikute jaoks tähendab see, et kõikidel parlamendipäevadel ei ole neil võimalik relva kanda, kuna relva ei tohi hoonesse tuua ega autosse jätta.
„Väljaspool parlamendihoonet oled nagu vaba kodanik, aga parlamendis oled sa ori,“ sõnas Vooglaid, viidates ministri varasemale sõnavõtule vabadest kodanikest.
Arutelu toimus Riigikogu täiskogu istungil 20. märtsil 2026 relvaseaduse muutmise eelnõu esimest lugemist arutades. Eelnõu eesmärk on ajakohastada relvaseadust, muu hulgas tugevdada relvade hoidmise nõudeid ja reguleerida laskemoona käitlemist. Opositsioon näeb eelnõus mitmeid liigseid piiranguid, mis kahjustavad relvaomanike õigusi.