Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Taastuvad energiaallikad: müüdid ja tegelikkus

16.04.2026
Eestissegi rajatakse hävituslikku tuuletööstusmaastikku.
© UU

Igas riigis, mis kasutab taastuvenergiat, valitseb absoluutne ebakindlus energia stabiilsuse osas.

USA valitsuse suur tuule- ja päikeseenergia edendamine algas 1990. aastate keskpaigas ja lõpus. Föderaalvalitsus hakkas kühveldama miljardeid maksumaksja dollareid taastuvenergia tööstusesse ning osariigid kehtestasid esimesi taastuvenergia mandaate.

Avalikkusele öeldi, et tuule- ja päikeseenergia on keskkonnale head ning valitsuse tuge on vaja vaid seni, kuni alles tekkivad tehnoloogiad muutuvad teiste energiaallikatega konkurentsivõimeliseks.

Väited olid müüdid ja valed. Aastate jooksul dokumenteeritud tulemused näitasid, et tuule- ja päikeseenergia ei ole kliimamuutuste ennetamiseks midagi teinud ega saagi teha ning need tekitavad keskkonnale, liikidele, maastikele, vee kvaliteedile ja tervisele rohkem kahju kui muud energiaallikad.

Maksumaksjad maksavad taastuvenergia eest mitu korda. Oma elektriarvetes maksavad nad lisaks tuule- ja päikeseenergiale ka varuenergia eest. Oma maksuarvetes maksavad nad energiamaksu soodustuste eest. Samuti loobuvad nad kiiremast majanduskasvust, kui elektrihinnad tõusevad.

Teine räpane saladus on see, et taastuvenergia pole sageli ei roheline ega puhas. Umbes 70 protsenti päikesepaneelidest, tuuleturbiinidest, akudest ja nende komponentidest on toodetud Hiinas, mis on oma tööstusharude kütusena endiselt sõltuv söeküttel töötavatest elektrijaamadest.

Igas riigis, mis kasutab taastuvenergiat, valitseb absoluutne ebakindlus energia stabiilsuse osas.

Tuule- ja päikesegeneraatorite peale ei saa loota, ning nad ei suuda seadistada elektrisüsteemide sagedust ega säilitada nende töökindlust, erinevalt varem kasutatud tsentraalsetest usaldusväärsetest teenustest.

Soodsatel tingimustel elektrit tootvad tuule- ja päikeseenergiaprojektid eksisteerivad ainult tänu valitsuse toetustele, mis rahastavad kapitali, kuna sellistelt investeeringutelt tulu ei ole. Väited taastuvenergia odavamast energiast ei arvesta nende allikate varundamise kulusid ajal, mil päike ei paista ja tuul ei puhu. Kui need arvesse võtta, on kulud palju kõrgemad.

Niinimetatud taastuvenergia, tuul ja päike, eksisteerivad vaid vähestes jõukates riikides, mis saavad endale lubada selle oksüümoronfantaasia subsideerimist. Enamik jõukamate arenenud riikide inimesi ei tea, et 80% planeedi 8 miljardist inimesest elab vähem kui 10 dollariga päevas ja ei saa end paberkotist subsideerida; seega on igasugune väide, et tugevalt subsideeritud päikese- ja tuuleenergiasüsteemid on elujõulised, lihtsalt tähevaatlus. Need enam kui 6 miljardit inimest sellel planeedil ei suuda taastuvenergia illusiooni rahastada.

Suurem osa sellest planeedist oleks rõõmus, kui neil oleks juurdepääs toodetele nagu transpordikütused, infrastruktuur ja taskukohane elekter, mida naudib vähem kui 2 miljardit selle planeedi 8 miljardist inimesest.

Jack Dini

Allikas: Canada Free Press

Hoiatus: kliimahüsteeriline “kolmas osapool” (tegelikult vastaspool) ehk Delfi “faktikontroll” võib üritada neid väiteid ümber lükata.

Samal teemal: BNS – Samal ajal kui Eesti poliitikud räägivad, et taastuvenergiavõimsusi tuleb suurendada, avastasid paljud tootjad märtsikuus, et turul tegutsemise ja elektri müümise eest peab nüüd hakkama peale maksma, kirjutab Postimees.

Eesti väikeste päikeseparkide omanikud avastasid märtsikuu arvet nähes, et kuigi nad on teinud kõik justkui õigesti, on neist jälle kaotajad saanud. Loodetud tulu elektrimüügilt ei laeku: vähe sellest, elekter tuleb ära anda tasuta ning enamgi veel, sellele äraandmisele tuleb ka peale maksta.