17.04.2026
“Meil on nii suur toiduahel, et vabandage, droonitõrjeks kuidagi ei jätku…”…”
Kaitseminister Hanno Pevkur kergitab taas nina, rääkides oma edusammudest kaitsevallas, kuid tegelikkus, kus üle Eesti leitakse droonitükke, näitab, et kontrolli Eesti õhuruumi üle tegelikult pole.
BNS kirjutab: “Pevkur: Eesti ja Leedu kaitsekulutused on liitlastele eeskujuks.” Ega siis number drooni tõkesta, see võib kõrge olla, aga kui raha “kõrvale” läheb, siis pole kasu ka rahva julgeolekumaksuga maksustamisest ja Auvere korsten on endiselt kindlaim droonitõrje.
Droonide vabalend Eesti õhuruumis näitab täpselt ära, et Reformierakonna jutt kindlalt kaitstud Eestist on müüt. Raha on kulutatud, aga see pole läinud sinna, kuhu vaja. Segast olukorda kaitserahastuses on kinnitanud ka Riigikontroll. Tellitud relvastus saabub väga pika vinnaga, kui üldse, sest kraam rabatakse ilmselt ära Ukrainasse ja Iraani sõtta.
Eesti kaitsetööstusesse tapetakse suured rahad, aga kusagilt ei tundu, et see tööstus Eesti kaitsevõimet kergitaks, väliskapitalist haaratud ja ekssõjaväelastega mehitatud ettevõtted näivad töötavat pigem välisturule. Kuna mõneski firmas on osalised araablased, siis võib toodang hoopis naftaemiraatide rannikut ja õhuruumi kaitsta.
Sellele, et kaitsekulutuste number võib kõrge olla, aga sellest pole erilist kasu näha, rääkis Martin Helme tema ja Mart Helme üle-eestilisel tuuril.
Riigikogu sõjaväelastest saadikud on öelnud, et Eesti on kaitsevõimekustes ära teinud ainult miinimum, kust allapoole oleks juba tegu kuriteoga riigi ja rahva vastu. Kaitserahastus aga on meelega segaseks aetud (julgeolekumaksu peitmine erinevatesse maksudesse ehk “raha läheb igale poole”) ja ilmselt “kastavad paljud nokka”, kui parafraseerida “Ristiisa”.
Aga see ongi reformierakondlik valitsemine – kulude number on suur, aga nagu öeldi nõukogude ajal: kõik varastavad ja veidi jääb ka riigile”.
Uued Uudised