20.04.2026
See roheenergia jutt ajab ju lausa naerma.
Kui kliimafanaatikutel ja süsinikusektantidel oleks õigus, siis oleks käimasolev naftakriis kuldne võimalus fossiilidest loobumiseks ja kõikvõimalike tuulemöldrite ja muude maailma päästvate alternatiivide võidukäiguks. Elu näitab aga midagi muud, isegi kriisis ei lõpetata ega vähendata naftapuurimist. Otse vastupidi, puurimine võtab jõudsalt hoogu üles.
Energiahinnad tõusevad ja tõusevad, aga tuul, päike ja feminism ikkagi ei saa kontrolli energiaturgu üle. Hullem veel – Hormuzi Väino tembud on käivitanud globaalse võidujooksu uute naftaväljade pärast, vahendab The Wall Street Journal. Meie klounid ja sutid jätkavad muidugi meeleheitlikult nullsüsiniku kinnisideega.
Targemad, suuremad ja rikkamad laiendavad uutele õliväljadele. Exxon teatas hiljuti, et kavatseb Nigeeria naftaväljadesse investeerida 24 miljardit dollarit. Chevron laiendab aga oma kohalolu päikeselises ja sõltumatus Venezuelas, BP on pööranud pilgu Namiibia ranniku poole ning TotalEnergies allkirjastas hiljuti lepingu Türgiga. Hetkel ei tahaks olla preili Thunbergi nahas.
Suured energiafirmad käituvad ratsionaalselt. Senikaua, kuni maailm vajab odavat ja töökindlat kütust (ja see vajadus püsib veel aastakümneid), on uutest maardlatest otsimine loogiline. Päike ja tuul on teatud nurgatagustes niššides ja maksumaksja raha eest kasulikud, kuid nad ei asenda fossiilkütuseid ega tuumaenergiat põhikoormuse tagamisel mitte kunagi.
Korruptiivne ja dementne rohemull on tühjaks visinenud ja isegi IEA (mis on roheline kloaak) ennustused on viimastel aastatel muutunud realistlikumaks: praeguste poliitikate juures kasvab naftanõudlus veel 2030. ja 2040. aastatel, täpsemalt 105–113 miljonit barrelit päevas 2050. aastaks.
Nafta läheb tööstusesse, lennundusse, laevandusse, plastidesse, kemikaalidesse ja elektri tootmise aukudesse. Pealegi Hiina, India, Aafrika ja muud arenevad riigid ei kavatse oma arengut peatada Euroopa rohekommunistide soovil ega ka nõudmisel. Aafriklased on päris nutikad.
Inimkonna parem osa ei lase ennast enam petta “Beyond Petroleum” tüüpi ajupesu kampaaniatest, mis olid 2000ndate ja 2010ndate alguse kohustuslikud Brüsselile, investoritele ja meediale pugemiseks. Kui aktsionärid hakkasid hiljem küsima tegelikku tootlust, tuli reaalsus kiiresti tagasi. 2025.–2026. aasta seisuga on selge, et enamus suurtest naftafirmadest, USA omad iseäranis, ei usu kiiret “net zero” stsenaariumi.
Eriti kurb on maailmas toimuvate mõistlike arengute taustal vaadata, kuidas maavillased kahjurid ja sisevaenlased Eesti Energia põhja laskmiseks selle kiviväljad õlitööstusele smuugeldavad. Targad otsivad uusi fossiile, meil siin loobutakse vabatahtlikult olemasolevatest – ja see on pretsedenditult nõme energiajulgeoleku hävitamine.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 20.04.2026