20.04.2026
Drooni tiivaosa Vainupea rannas
Oleme kummalises olukorras: me abistame – endal hing paelaga kaelas -Ukrainat, et sõda seal jätkuks ega jõuaks siia; samal ajal ei julge me abistatava Ukraina droone alla võtta, mis Venemaale teel olles siia satuvad ja alla kukuvad; ning kõige tipuks soovib neli aastat sõjas räsida saanud Ukraina teha kõik selleks, et see sõda Euroopasse laieneks ning neile leevendust annaks.
Nüüd on Ukraina juht Zelenskõi tulnud välja infooperatsiooniga selle kohta, et sotsiaalmeedia piirangud kehtestanud Venemaa võib välja kuulutada üldmobilisatsiooni hoopis Balti riikide ründamiseks.
„Korraldada väiksem paralleelne rünnak väiksemate kulude ja jõupingutustega, mis toimuks kohas, kus saab hakkama väiksema võitlusjõuga. Miks? Sest mõned riigid, näiteks üks Baltimaadest, ei ole valmis tugevalt vastu seisma,“ märkis Zelenskõi.
See säuts leidis viljaka pinnase, sest Venemaa on lühikese aja jooksul juba korduvalt ähvardanud nii Balti riike kui ka Soomet. Ja põhjust ei ole andnud selleks üksnes meie siinsed sõjaõhutajad ja praalijad, vaid ka just nimelt Ukraina enda droonirünnakud Läänemere ääres asuvatele Vene sadamatele.
Viimati hoiatas Venemaa Julgeolekunõukogu sekretär Sergei Šoigu Soomet, Eestit, Lätit ja Leedut, et Moskva jätab endale õiguse enesekaitseks, kui Ukraina droonid ründavad Venemaad nende õhuruumi kaudu. Tegemist oli juba kolmanda Ukraina droonide teemalise Moskva ähvardusega aprillis.
Šoigu märkused järgnesid Moskva kolmapäeval tehtud hoiatusele, et Euroopa toetus Ukraina droonivõime suurendamiseks võib kaasa tuua “ettearvamatuid tagajärgi”, süüdistades mitmeid riike Kiievi strateegilise tagala osaks saamises.
Arengud, mida seni on peetud suisa tabuks, on nüüd jõudnud ka peavoolu. Samal ajal kui meie mererannas jalutajad leiavad mererannas Ukraina tunnustega droonitükke hulpimas, saame lugeda suurte ekspertide lugusid, mis on võtnud hoopis uue tooni.
„Zelenskõi unistus sõjategevuse laienemisest Euroopasse ei täitu,“ kirjutab Rainer Saks. „“Kiievi koefitsient“ käib juba närvidele,“ arutleb Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi, kes leiab ka, et Ukraina hirmutab oma liitlasi, et need teda rohkem toetaksid ja Ukrainast lähtuvat informatsiooni tuleb korrutada nn „Kiievi koefitsiendiga“.
Samas lööb see „teie olete järgmised“-stiil hoopis neid endid.
Ukraina mõjutamiskampaania, millega oma liitlasi hirmutatakse, et just nemad on järgmised Venemaa ohvrid, annab vastupidiseid tulemusi ja tõukab sõpru hoopis Ukrainast eemale, kirjutab ka Hõbemägi, nimetades seda mõtteviisi suisa „primitiivseks“.
Veelgi enam, nüüd julgeb ta välja öelda, et Ukraina strateegiline kommunikatsioon valetas sõja alguses julmalt sarnaselt Venemaaga – suurendades enda edu ja vähendades oma kaotusi. „See oli muidugi lühinägelik tegevus, sest selle ainus tulemus oli see, et Kiievi kommunikatsiooni usaldusväärsus langes, või kadus hoopis, sest neid teateid lihtsalt ei saanud enam uskuda,“ nendib Hõbemägi.
Küllap meenuvad siinkohal ka meie „eksperdid“, kes rääkisid kooris tõsimeeli sellest, et kohe-kohe on Venemaa raketid otsas jne. Kes siis selles julges kahelda, tembeldati muidugi putinistiks.
Näete siis, nelja aastaga on meie peavoolu retoorika muutunud totaalselt, jõudes nüüd sinna, kus EKRE juba ammu ees oli.
Loe lisaks:
https://arvamus.postimees.ee/8455626/priit-hobemagi-kiievi-koefitsient-kaib-juba-narvidele
https://maailm.postimees.ee/7481099/teet-kalmus-venemaal-jatkub-rakette-veel-paariks-nadalaks