Kui fenomenaalse poliitilise vaistuga Mart Helme ütles seitse aastat tagasi siseministrina, et Eestil on vaja seoses NATOga paan B-d, peeti seda vaata, et riigireetmiseks. Ometi osutusid need mõtted prohvetlikeks ja nüüd räägivad sellest kõik. Kuid see on vaid üks paljude seast, mida EKRE üks liidritest on ette näinud.
See on ka põhjus, miks ta kutsuti eile õhtul Kanal 2 saatesse „Silmast silma“, kus geopoliitika suurimaid asjatundjaid rääkis ka laiale teleauditooriumile, kuidas asjad muutunud maailmas käivad. Saadet juhtis ajakirjanik Elo Mõttus-Leppik.
Seitse aastat tagasi ütles ajaloolase ja diplomaadi taustaga Helme, et Eestil on lisaks NATOle vaja plaan B-d. Toona peeti seda mõtet lausa riigivastaseks. Nüüd kõlavad samad sõnad juba hoopis teisiti.
Toonasele väljaütlemisele tagasi mõeldes sõnas Helme, plaan B jutt algas paljuski sellest, et Ameerika sõjaanalüütikud ja Afganistani sõjaväejuhid olid rahulolematud liitlaste tegevusega. „Sellest võib skandaal tulla, kuidas ma alandan nii liitlasi ja britid on pahandanud, kui nemad viissada meest kaotasid Afganistanis. Ka meie oleme kaotanud seal oma poisse – see on see on loomulikult traagiline,“ ütles ta.
„Esiteks, probleem oli selles, et bürokraatia kõikvõimalikud kooskõlastamised võtavad nii palju aega, et see operatiivne moment on tihtipeale ameeriklaste jaoks läinud. Teiseks – teistel ei ole kogu seda varustust, mida on vaja, et võimalikult väheste ohvritega ning võimalikult kiiresti operatsioonid läbi viia,“ lisas ta. Helme sõnul tullakse ameeriklaste käest pidevalt abi paluma ning ka sealt algas nurin liitlaste üle.
USA president Donald Trump nimetab NATO-t pabertiigriks, kes neile Iraanis appi ei tulnud. Helme silmis pidanuks liitlased Ameerika abipalvele reageerima.
Helme usub siiski, et vähemalt praegu USA NATO-st ei lahku, kuid see ei tähenda, et allians oleks teovõimeline.
Saates küsiti, kas Trump tuleks Eestile appi, kui Venemaa meid droonidega ründaks? „Ta tuleks meile kindlasti appi, aga mitte sõjalise jõuga, sest kas keegi kujutab ette, et kaks maailma juhtivat tuumariiki hakkavad Eesti pärast tuumasõda pidama? Appi tuleks Trump diplomaatia survega,“ vastas Helme.
USA ja Iraani vastasseisu puhul tõdes Helme, et USA-l pole kaua aega enam võimalik oodata ja kui Iraaniga kokkuleppele ei jõuta, võib see kaasa tuua lokaalse tuumakonflikti. “See võib tähendada taktikalise tuumarelva kasutamist, et hävitada Iraani tuumauurimis- ja rikastamiskeskused. Seda see võib tähendada,” ütles Helme.