21.04.2026
Laulupidu
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, mida on 9250 võrra vähem kui aasta varem. Rahvaarv langes teist aastat järjest.
Mullu sündis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse rändas 15 212 inimest ja Eestist rändas välja 18 014 inimest.
Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu sõnul moodustas kaks kolmandikku rahvaarvu langusest negatiivne loomulik iive ja ühe kolmandiku negatiivseks pöördunud rändesaldo.
„Viimastel aastatel rahvaarvu kasvule kaasa aidanud ja negatiivset loomulikku iivet korvanud rändesaldo pöördus 2025. aastal enam kui kümne aasta järel taas negatiivseks ning Eestist lahkus 2802 inimest rohkem, kui siia saabus,“ ütles, lisades, et loomulik iive jäi üle 6000 inimesega negatiivseks.
2025. aastal sündis Eestis 9240 last, mida on 450 võrra vähem kui 2024. aastal. Sündimus hakkas järsult langema alates 2022. aastast.
Kui viimastel aastatel on Ukraina kodanikud eelkõige andnud tooni sisserännanute hulgas, siis viimasel kahel aastal on nad hakanud ka lahkuma.
Kuid suurenenud väljarände taga on ka Eesti enda kodanikud. Selle kohta statistikat ei avaldatud, kuid eestlaste osakaal kogu rahvastikust on langenud. Rahvuselt on eestlaste osakaal kogu rahvastikust 68,5% (933 000).
Kes on Eesti elanikud?
18,7 protsenti Eesti elanikest on alaealised. 18–64-aastaste osakaal on 59,9 protsenti ning 65-aastaste ja vanemate osakaal on 21,4 protsenti. Aastaga langes alaealiste osakaal ning kasvas pensioniealiste osakaal.
Meeste osakaal on 47,5 protsenti ja naiste osakaal 52,5 protsenti.
82,2 protsenti (1 119 000) Eesti elanikest on Eesti kodakondsusega, 5,5 protsenti Venemaa kodakondsusega, 4,6 protsenti Ukraina kodakondsusega ja 4,3 protsenti määramata kodakondsusega. 3,4 protsenti Eesti elanikest on mõne muu riigi kodakondsusega. Rahvuselt on eestlaste osakaal kogu rahvastikust 68,5 protsenti (933 000), mis on samas suurusjärgus eelmise aastaga. (Allikas: BNS)