23.04.2026
ERJK on mõttetu moodustis. ja tuleks üldse ära kaotada
Kolmapäeval oli Riigikogus menetluses erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, kus EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid ütles pikas sõnavõtus välja, mida ta kogu sellest süsteemist arvab.
Varro Vooglaid: “Ma ütlen algatuseks ilma igasuguste reservatsioonideta ja ilma ka püüdluseta teha suuri sõnu või kuidagi lehvitada kõlavaid loosungeid, et minu hinnangul, minu kindla veendumuse kohaselt tuleks ERJK kui organ üleüldse likvideerida. See on värdmoodustis, mis pole ennast õigustanud.
Tegelikult selle ülesande saaks väga rahulikult ära jagada kas õiguskantslerile või Riigikontrollile, mis on põhiseaduslikud institutsioonid ja saaksid tunduvalt suurema usaldusväärsuse pinnalt neidsamu ülesandeid täita. Ebavajalik moodustis, mis tuleks likvideerida, mitte sellele volitusi juurde anda.
Nüüd, mis puudutab konkreetset eelnõu, siis peab ka ütlema, et selles on ikkagi põhimõttelised puudused nii selle näol, mis sinna on kirjutatud, kui ka selle näol, mida sinna ei ole kirjutatud. Ma mõningatel nendest peatun.
Esiteks on äärmiselt kahetsusväärne, nagu täitsa tõsiselt kohe, et ei ole võetud tõsiselt õiguskantsleri absoluutselt põhjendatud ettepanekut kaotada ära juriidiliste isikute annetuste lauskeeld. Mitte mingit ratsionaalset põhjust, miks selline keeld peaks eksisteerima, ju tegelikult ei eksisteeri. Kui tahavad mingisuguse ettevõtte omanikud teha annetuse, siis nad võivad seda teha rahulikult ka eraisikutena, maksavad endale dividende ja teevad annetuse näiteks, või leiavad selleks muu viisi.
Mis huve see teenib, et ei saa juriidilised isikud annetada, kui annetused on avalikult deklareeritud? Kui kardetakse, et mõne juriidilise isiku mõju võib osutuda liiga suureks, siis saab ju sätestada ülempiiri, kui palju üks juriidiline isik võib ühe aasta jooksul annetada. Aga lauskeeld kui selline on väga suure tõenäosusega, ma osutan, vastuolus ka põhiseadusega.
Sellepärast, et öelge nüüd mulle palun näiteks üks põhjus, miks näiteks mingisugune loomakaitsjate ühing ei või enne valimisi öelda, et meie soovitame näiteks toetada nendel valimistel Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, sellepärast et nemad seisavad kõige rohkem meile oluliste põhimõtete eest.
Miks mingisugune ettevõtjate esindusühing ei võiks öelda enne valimisi, et meie soovitame toetada, ma ei tea, kas Isamaad või EKRE-t või Reformierakonda või Eesti 200 või Parempoolseid, noh, keda iganes, sellepärast et meie arvates nemad toetavad kõige paremini ettevõtjate huve? Miks näiteks Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ei või öelda järgmiste valimiste eel avalikult välja, et me kutsume üles toetama näiteks EKRE-t või näiteks Isamaad või minu poolest kedagi kolmandat, see pole praeguses olukorras tähtis, sellepärast et nemad lubavad seista selle eest, et ei kehtestataks näiteks vaenu õhutamise keeldu, ei kriminaliseeritaks?
Mis on see põhiseaduslik argument, millele toetudes võib öelda, et kodanikud, kes on koondunud organisatsiooni endale oluliste põhimõtete kaitseks, ei või valimiste-eelsel ajal öelda, et vat, näete, see või see või see partei seisab kõige rohkem meile oluliste põhimõtete eest, toetage neid?
Kusjuures kõige jaburam on kogu selle asja juures see, et kui näiteks see kodanikuühendus viib ellu kampaania, kus ütleb, et toetage näiteks parteid A või parteid B, või ta isegi ei nimeta konkreetseid erakondi, vaid ütleb, et toetage neid erakondi, kes seisavad vastu vaenukõne kriminaliseerimisele, sest meile on oluline sõnavabadus, ja see kampaania ERJK poolt hinnatakse suurema väärtusega olevaks kui 40 000 eurot, siis saate aru, mis nüüd saab teha?
Saab algatada kriminaalmenetluse selle organisatsiooni vastu, kes sellist kampaaniat ellu viis, ja saab algatada kriminaalmenetluse selle partei suhtes, kes siis arvatakse olevat selle kampaania tegelikuks nii-öelda kasusaajaks. Kriminaalmenetlus! Mille eest? Selle eest, et kodanikud ütlevad, et seisame meile oluliste põhimõtete eest ja toetame erakondi, kes neid põhimõtteid austavad.
Kuidas on see kooskõlas põhiseaduse §-s 45 sätestatud õigusega sõnavabadusele? Minu pähe see nagu mitte kuidagi ei mahu, seda enam, et keelatud annetuseks saab tembeldada, nagu öeldud, lihtsalt seismise oma tõekspidamiste eest, ilma et kellelegi oleks loovutatud mingisugust reaalset varaliselt hinnatavat hüve.
Eelnõuga antakse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile õigus nõuda dokumente kolmandatelt isikutelt, kusjuures ei ole määratletud ära, millistelt kolmandatelt isikutelt võib dokumente nõuda, ei ole määratletud ära, milliseid dokumente võib nõuda, ega ole määratletud ära ka seda, millistel asjaoludel võib kolmandatelt isikutelt dokumente nõuda. Lihtsalt blanketne loa andmine, võib kohustada ka kolmandat isikut esitama komisjoni määratud mõistlikuks tähtajaks dokumente ja teavet, mis põhimõtteliselt tähendab siis seda, et piiramata ringilt kolmandatelt isikutelt võib hakata nõudma piiramata ulatuses dokumente.
Pole, mingit määratlust ei ole, piirangut ei ole. Lihtsalt on piiranguna kirjutatud ainult niipalju, et kolmandalt isikult võib nõuda dokumenti ja teavet, kui on alust arvata, et isikul on järelevalve teostamiseks vajalikku teavet. Ehk siis kui näiteks Ando Kivibergi või Priit Sibula või Lauri Läänemetsa suhtes tuleb mingisugune kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile, et teate, minule teadaolevalt on nende lähedastele isikutele tehtud suures ulatuses ülekandeid, selleks et nad saaksid sellest rahastada oma kampaaniat, siis võib Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon näiteks öelda, et palun, nii, kõigi kontode väljavõtted eelneva aasta või kahe või kolme jooksul, sest meil on alust arvata, et teile võib olla tehtud selle või selle kampaania toetuseks annetusi. See ei ole ju normaalne, nii ulatuslike volituste andmine ERJK-le, mis pole isegi uurimisorgan. Ei ole vastuvõetav selline asi.
Edasi, kohustuse kehtestamine kanda keelatud annetus riigi tuludesse. Ma ei tea, jällegi toon hüpoteetilise näite, ma ei ole seda läbi mõelnud, aga lihtsalt käigult mõtlen. Üks kodanikuühendus on kutsunud üles toetama konkreetset erakonda, sellepärast, et tema seisab selle eest, et säiliks austus sõnavabaduse vastu, on saatnud laiali näiteks mingisuguseid flaiereid ja nüüd ERJK hindab, et selle kampaania kulud on ületanud üle 40 000. Keegi pole mitte mingit raha saanud. Sellele erakonnale ei ole mingisugust reaalset annetust tehtud.
Ja ometi, eelnõu kohaselt muudetud seaduse kohaselt peaks nüüd see erakond, mida justkui on kutsutud toetama, kandma siis rohkem kui 40 000 eurot riigi tuludesse, olgugi et ta ei olegi mitte mingisugust raha saanud. Ehk siis võetakse raha, mida pole makstud, erakonnalt, mis pole seda raha saanud, ja kohustatakse teda seda raha kandma riigi tuludesse. Ma ütleksin, on täiesti röövellik käitumine.
Edasi, kõik, mis puudutab sidusorganisatsiooni. Kolleeg Helir-Valdor Seeder juba osutas, eks ole, et kui näiteks Erakond Isamaa valimiste-eelsel ajal deklareerib, et meie tunnustame kodanikuühendust nimega SALK enda sidusorganisatsioonina, siis sellega pannakse sellele sidusorganisatsiooniks saanud organisatsioonile kohustus hakata raporteerima kõiki tulusid, mis nad on saanud, eks ole, avalikult. Olgugi, et see sidusorganisatsioon ise pole mitte mingisugust nõusolekut väljendanud selle suhtes, et see sidusorganisatsioon olla. Seegi on ju täiesti jabur olukord.
Aga ma tulen tagasi oma sõnavõtu algusesse. ERJK tuleks likvideerida, tema ülesanded tuleks anda kas Riigikontrollile või õiguskantslerile. Absoluutse miinimumina tuleks tühistada juriidiliste isikute annetuse keeld vähemalt kodanikuühendustele, mis peavad saama põhiseaduse kohaselt seista enda maailmavaateliste veendumuste kaitsel.”
Hiljem võttis Varro Vooglaid veel sõna seoses rünnakutega tema seisukohtade vastu.
“Lauri Läänemets minu seisukohti puudutas äratuntavalt oma kõnes ja ma tahtsingi ühte aspekti puudutada täiendavalt seonduvalt sellega, mida ta ütles.
Nimelt, ta ütles, et juriidilistel isikutel pole maailmavaadet. Ma olen kuulnud teda korduvalt ka varem siin seda väidet esitamas ja ma ütlen lihtsalt, et see on täiesti absurdne. See on väga vaieldav ettevõtete kontekstis, sellepärast ettevõtted võivad ka ju oma põhikirja kirjutada, et nad lähtuvad sellistest ja sellistest maailmavaatelistest tõekspidamistest. Põhikiri ongi see, mis deklareerib nende maailmavaatelised hoiakud.
Aga see on üdini ja läbinisti jabur, kui me räägime kodanikuühendustest, MTÜ-dest ja sihtasutustest, sellepärast et mida kodanikuühendused endast kujutavad enamasti? Nad kujutavadki endast seda, et kodanikud koonduvad ühtsete maailmavaateliste tõekspidamiste või huvide ümber ja asutavad selleks kollektiivse organina selle juriidilise isiku. Ja millise maailmavaate ümber nad koonduvad, see ongi ju selgelt kirjutatud vastava organisatsiooni põhikirjas. Kui nüüd siit edasi liikuda, siis tegelikult polegi otseselt oluline, kas neil on maailmavaade või mitte, sellepärast et maailmavaade pole õiguslik kategooria.
Õige küsimus, mida esitada, on see, kas juriidilistele isikutele, eriti kodanikuühendustele, kuulub põhiseaduses sätestatud õigus veendumuste vabadusele ja sõnavabadusele. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika selles küsimuses on täiesti ühemõtteliselt selge. Jah, ka kodanikuühendustele laieneb Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 sätestatud õigus sõnavabadusele ja artiklis 9 sätestatud õigus veendumuste vabadusele, mis siis on vastavalt sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 45 ja 40.
Nii et kui Eesti Vabariigis kehtiv erakonnaseadus ütleb, et juriidiliste isikute annetus on täielikult keelatud ja see laieneb kodanikuühendustele, siis väga suure tõenäosusega see kujutab endast nii põhiseaduses kui ka Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud põhiõiguste rikkumist.”