Pankurite ülestõusudel on Eestis sama pikk ajalugu kui talupoegade mässudel Hiinas. Indrek Neivelt, Hansapanga endine juht, on vast kõige aktiivsem ja populaarsem kihutuskõnede pidaja. Neivelt ei ole oma võitluses süsteemi vastu üksi, Hannes Veskimägi on tõeline staar ja ka Rain Lõhmus on väljunud kontrolli alt.
Meenutame, endine pankur Hannes Veskimägi on oma raamatus “Vabariigi vaenlased” süüdistanud Skandinaavia panku Eesti ärakasutamises ning öelnud, et rahapesuskandaal on Eesti maine “banaanivabariigi tasemele” viinud — rohkem kui ükski valitsuskoalitsioon. Ta nõudis ka Swedbankilt pangalitsentsi äravõtmist.
Eelöelduga tuleb igas punktis nõustuda. Neivelt on nimetanud ettevõtjaid “kõige alfaisasemateks isenditeks karjas” ja hoiatanud, et riiklik toetussüsteem teeb neist “loomaaia loomad”. Ta on öelnud, et “selline sotsialismi levitamine lõpeb sandisti” — viidates olukorrale, kus ettevõtjale, kellel on 100 miljonit kontol, antakse veel 100 miljonit juurde, samas kui noored pered ei suuda endale korterit osta.
Vähe sellest, Neivelt on kindlas kõneviisis väitnud, et Eestis valitseb “vaikiv ajastu”, kus ülikoolide professorid ei julge oma mõtteid vabalt välja öelda, kartes rahastuse kaotamist ja valitsuse kättemaksu. Aga pankur ei karda midagi, räägib nagu asi on.
Äsja kajas kogu Eesti Rain Lõhmuse revolutsioonilisest debüüdist, kus ta tervele mõistusele ja elukogemusele toetudes väitis, et 10% kõige saamatumaid töötajaid tuleb igal aastal vallandada. Mida nendega siis teha, maksta tulemustasu või 13. kuu palka ning korraldada haigekassa mastaabis tunnustamis- ja kaasamisorgia?
Lõhmuse loovus ja edasiviiv jõud seisneb selles, et ta osutab süsteemi kõige nõrgemale lülile – struktuure moodustava inimfaktori kvaliteedile. Mina laseks vähemalt pooled päevapealt lahti ja nõuaks sisse nii kahjud kui ka saamata jäänu kasu. Vallandunud nutulaulupidu näitab, et kriitika tabas hella kohta.
Lõhmus võtab rohkem riske kui kolleegid, mandunud euroliidu ja pae peal baseeruva korrumpeerunud moodustise kriitika on turvaline, inimesed on sinuga nõus, kiidavad takka, laigivad, külvavad südameid ja jagavad sotsimeedias. Kui aga anda mõista, et Eesti ja EL on õmmeldud tellija materjalist ja see ollus on mäda, siis algab üldrahvalik vihkamise viisaastak.
Miks Lõhmus nii julgelt peale lendab? Asi on rahas, Äripäeva 2025. aasta rikaste edetabelis hinnati Rain Lõhmuse vara väärtuseks 258,4 miljonit eurot, millega ta paigutus edetabelis 16. Kohale. Sõna- ja südametunnistuse vabadus on tuletatav 21,18% LHV Groupi aktsiatest. Lisaks omajagu Livonia Partnersit, Cuber Technology, LH Capital, Lohmus Capital OÜ, Lõhmus Holdings AS, Merona Systems OÜ, Umblu Records OÜ ja ZeroSpot Energy OÜ.
Mõõdukalt armastatud pankur elab alates 2009. aastast Šveitsis, võimalik et Uri kantonis, ja kui nii, siis liigub ta vabadusvõitleja Wilhelm Telli jälgedes, mis viitab sellele, et tema isiklik finantsstruktuur on rahvusvaheline ning täielik pilt ei pruugi Eesti avalikest registritest välja paista.
See kõik mahub veel mõistuse piiresse, aga et Parvel Pruunsild on läinud laupkokkupõrkesse jõustruktuuridega, see on vastuhakk täiesti uuel tasemel. Igati teretulnud. Nüüd läheb madinaks, seda ma teile ütlen. Ja see saab olema lõbus. Mis toimub?
Krobelises kontorikeeles öelduna kaebab Parvel Pruunsild Telia kohtusse, et vaidlustada sideandmete seadusevastane kogumine. Hagi eesmärk on läbipaistev, sellega üritab pankur Telia ja kapo väidetava lepingu paljastada ning tuua avalikkuse ette omavolilise massjälgimise tegeliku ulatuse.
Sudaani kodusõda, Etioopia–Eritrea konflikt, Myanmari arengud ja Saheli piirkonna regulaarsed ülestõusud ei ole selle kõrval kõneväärtki, nagu sääse pirin mu kõrvus. Kas estraadirahvas naaseb vabadust armastavate ja enda õiguste eest võitlevate rahvaste perre?
Rahva kohta ei julge 100% kindel olla, aga olukord on revolutsiooniline. Neivelti “kõige alfaisasemad” on sadu miljoneid kokku ajanud, pole midagi teadaolevalt paha teinud, otse vastupidi, üks on isegi eesti rahva iibe asja ajanud. Täpsustan:
Pruunsild annetas omal ajal kord kolmele opositsioonierakonnale (Isamaa, EKRE, Keskerakond) kokku miljon eurot, öeldes et see on tema signaal ühiskonnale, et sündimuse teema on Eestis kõige olulisem. Ta tahtis tunnustada neid erakondi, kes sündimuse suurendamise olulisusest aru saavad.
Ilma liialdamata võib öelda, et lahing käib eesti rahva ellujäämise nimel. Ühel pool pankur ja tema vastu Kollase maja hallid mehikesed, surmakultuse sektandid ja struktuursed tädid. See sõda ei saa olema lihtne, sest üks pool ei mängi reeglite järgi.
Struktuuride jultumus on muidugi erakordne, piisab kui meenutada kaporatuuri riigipööret, rahapesu nn uurimist ja dissident Tiit Madissoni kurba saatust. Kui maailmas on natukenegi õigust, siis veerevad kõik pead.
Kui reaalne on peade veeretamine? 2025. aastal hindas Äripäev Parvel Pruunsilla vara väärtuseks 223 miljonit eurot, millega ta asetus Eesti rikaste edetabelis 20. kohale. Võrdluseks: 2022. aastal oli sama hinnang 150,3 miljonit eurot ehk 26.–27. koht. Laskemoona puudust ei ole ühel ega teisel pool. Eeldan lummavat tulevärki.
Meie infiltreeritud ja perverteeritud ühiskond on jõudnud sellisesse haledasse seisu, et oma inimõiguste eest suudavad veel võidelda ainult pangahärrad ja üksikud fanaatikud. Kõik ühiskonnagrupid on kas tümaks tehtud, tühistatud, tsenseeritud, demoniseeritud, lakku täis või kuskile kadunud, sest närvid-värgid ei pea vastu ja võitlus ongi totaalselt ebavõrdne.
Meenutagem traktoristide ja õpetajate meeleavaldusi, kus said sõna pooletoobised ministrid ja nagu mina aru sain, toetati valitsuse poliitikat, mille valguses on Lõhmuse kaadripoliitika jutt 200% õige. Vast hakkab nüüd midagi muutuma, keegi on koni püssirohutünni visanud, kui püssirohtu on, siis ehk põmm?
Seega tuleb Sven Sildnik valida Riigikokku, sest anarhistidest pankurid on ilma ülestõusnud talupoegade suunava jalahoobita nagu pimedad kassipojad. Vali paberil, vali õigel päeval, vali elu!
( : ) kivisildnik,
Sisepaguluses 25.04.2026