Indrek Neivelt: “Käes ühe ajastu lõpp ja loobumine vanadest teesklustest”

Indrek Neivelt selgitab sotsiaalmeedias oma nägemust sellest, mis praegustel segastel aegadel maailmas toimub, öeldes, et üks ajastu on lõppemas, kuid uue korra tekkimine võtab aega aastaid: “Tänaseks ei ole tekkinud veel ka nähtavaid liidreid, kes uue korra ehitamise enda peale võtavad. Aga need tekivad paratamatult. Peame veel kannatust varuma. Täna me näeme ajastu lõppu selgemini kui uue algust.”

Indrek Neivelt: “Viimastel aegadel on ilmselt üks enim esitatavaid küsimusi: mis toimub? Segadust on maailmas palju ja loogilist selgitust toimuva kohta on raske leida. Elukutselised kommenteerijad on lausa hädas. kuna vasturääkivusi on palju, ning see, mis kehtis eile või üleeile, ei pruugi enam täna kehtida. Suurema pildi nägijad üritavad leida kõiges selles loogikat ja suuremaid trende, kuid ka nende selgitused jäävad sageli poolikuks.

Kui ma jälgin praegu maailmas toimuvat, siis meenub mulle üsna tihti 2018. aastal Financial Timesis ilmunud intervjuu Henry Kissingeriga. Ajal, kui Trump oli esimest korda president. Kissingeri tsitaat selgitab vähemalt minu jaoks kõige paremini seda, mis praegu maailmas toimub. Ta ütles siis Trumpi kohta nii: “Ma arvan, et Trump võib olla üks neist ajaloolistest tegelastest, kes aeg-ajalt esile kerkivad, et tähistada ühe ajastu lõppu ja sundida seda loobuma oma vanadest teesklustest. See ei pruugi tingimata tähendada, et ta seda teab või kaalub mingit suurt alternatiivi. See võib olla lihtsalt juhus.”

Ma ei ole näinud, et keegi oleks sõnastanud paremini seda, mis me ümber täna toimub.

Niisiis on käes ühe ajastu lõpp ja loobumine vanadest teesklustest. Tavaliselt kuhjuvad vastuolud, kuni tekib murdepunkt. Siis ilmub keegi süsteemiväline inimene, kes sellesse vanasse raamistikku ei sobitu.

Süsteemivälised inimesed tavaliselt ei ehita uut süsteemi, vaid lõhuvad ära vana. Alternatiiv tekib tavaliselt hiljem ja teiste juhtide poolt.

Seda on ajaloos ennegi juhtunud ja tavaliselt käib see ühe mustri järgi.

Esimene etapp: vana kord on kaotanud oma legitiimsuse, kuna suur osa inimestest ei usu enam olemasolevat lugu.

Teisel etapil ilmub uus juht, kes on tihtilugu vastuoluline.

Kolmandas etapis järgneb ebastabiilsus: poliitiline, majanduslik või ka sõjaline.

Neljas etapp on uue korra tekkimine.

Mis ajastud siis praegu lõppemas on? Ma oskan välja tuua vähemalt kolm:

Esiteks Ameerika Ühendriikide hegemoonia. Liigume multipolaarse maailma suunas, kus maailmas on mitu jõukeskust.

Teiseks on läbi saanud globaliseerumine ja liigutakse sammhaaval regionaalse tööjaotuse suunas. Viimase kolmekümne ja rohkema aasta jooksul on Hiina ja hiljem ka teised Aasia maad oma tootmisega hoidnud hinnad madalad ja seeläbi ka inflatsiooni kontrolli all. See aeg on mööda saamas.

Kolmandaks ei ole enam ühist narratiivi liberaalsest demokraatiast, mis on ühtne lahendus kõikidele riikidele ja rahvastele.

Ajaloolased teavad paremini, aga sarnane olukord oli 20. sajandi alguses, kui lagunes Euroopa vana tasakaalusüsteem, mis viis lõpuks maailmasõdadeni. Ja oli ka perestroika ajal, kui lagunes Nõukogude blokk. Ei midagi uut siin taeva all.

Uue korra tekkimine võtab aega aastaid. Kui mitte terve kümnendi. Tänaseks ei ole tekkinud veel ka nähtavaid liidreid, kes uue korra ehitamise enda peale võtavad. Aga need tekivad paratamatult. Peame veel kannatust varuma. Täna me näeme ajastu lõppu selgemini kui uue algust.”