29.04.2026
Sven Sildnik
Mitu tüüpi on lugenud kapo aastaraamatuid ja käivad nüüd äraseletatud nägudega ringi nagu ärganud vennad ning jutlustavad pöördukse vabastavat tõde. Aastaraamatus tõesti anti mõista, et viimastel aastatel on riigikaitsega seotud juhtivate klemmide puhul märgata nn pöördukse efekti.
Umbes nii, et riigipoolsete otsustajate ja ettevõtjate ring on tihedalt läbi põimunud, sest vahetatakse sageli töökohti avaliku ja erasektori vahel. Vahetus ei ole õige sõna, tegelikult toimub ühepoolne immigratsioon, riigiametist erasektorisse priskema papi peale.
Aga kuna ühtegi salmi ega palmi ei ole vangi pandud, siis peaks asi olema selge, korrektne ja isamaa ilu hüvanguks mitmeti asjakohane. Vangi vist enam ei pandagi kedagi, eriti kui tal pappi on. Lugesin just lehest ühe ukraina pankuri kohta, kes meil imelikul kombel salaja vangi pandi, sest ta majandas suurejoonelist telefonipettuste sündikaati.
Puhta pätt, süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumise asjus, selle eest on ette nähtud 5-15 aastat. Mungakapuutsis ja zorromaskiga pankur aga kandis 8.5 sidrunit prokuratuuri deposiitarvele ja nüüd on kavas ta päevapealt lahti lasta, mõned kuud on istunud, edasi istub tingimisi Monacos või ei tea kus pätistunud miljonärid oma päevi õhtu poole veeretavad.
Midagi läheb nendest miljonitest kannatanutele, midagi riigile, leht ei kirjutanud, et struktuurid oma osa võtavad. Seekord mitte. Pole enam vaja, ei mahu ära, tuba on täis. Palju meil ikka vaja on. Lihtsale inimesele see pöördukse asi ei meeldi, taksojuht ja keevitaja ei saa raketitehassesse juhtivale kohale. Kus on siin õigus?
Mõnel pool maailmas on nii, et pärast vastutusrikast ametit, olgu riigi või eravõtte heaks, pead mõned aastad hoogu pidama, enne kui teise sarnasesse ametisse tohid minna. Aga siis ei saa jälle raha, sest taksot sõita ei oska ega tahagi. Raha peaks keegi maksma, riik või naaberriik. Aga raha ei ole ei koolide ega peretoetuste jaoks, enam ei ole. Otsa sai.
Kõige targemad muidugi seletavad, et Eestis ongi ainult mõni üksik arukas inimene ja nad kõik on millegi pärast koondunud kaitseväe peastaapi, relvahanke asutusse ja lapiliste pidžaamade ministeeriumi. See on kõik, rohkem ei ole. Mingis osas vastab see hüpotees kindlasti tõele, pole kohanud arukat inimest ei kliima-, haridus- ega mõneski muus ministeeriumis.
Kui nii, siis on hetkel kogu vabariigi ajupotentsiaal liikunud ennastsalgavalt relvatehastesse. Riik on tühi nagu kell, ainult lontrused ja jopskid loivavad mööda koridore ringi. See on nüüd väga keeruline ja sama delikaatne olukord. Riik on vaimses pankrotis, kui otse välja öelda. Samas on sõda tulemas, eks ole.
Kas lendame ise peale või tuleb keegi teine meile kallale. Kes teab. Selles pole veel kokku lepitud, aga madin on kindel. Sellises kriitilises ajaaknas mobla vilgutamisest ei piisa. Oleks vaja mõnda strateegi, filosoofi või lihtsalt nupumeest, aga selliseid enam ei ole – suundusid pöördukse taha. Aga uks ei ole süüdi, ukse taga on parem elu, õnnemaa, helge tulevik ja raha kasvab kuusepuu otsas.
Inimene ei taha halba elu riigikontoris, ta tahab täie rinnaga hingata ja ennast loominguliselt teostada kas droonide või lahingurobotite alal. Ega pommitehas ka paha ei ole. Ega me ei saa inimloomust ära muuta, ega mingit takistavat seadust teha. Sõna on vaba, kasiino on vaba, ukraina pankur saab ka kohe vabaks, sellises olukorras ei saa ometi hakata riigiametniku õigusi piirama.
Kunagi lugesin india kastisüsteemi kohta, oli mingi uuring, mille järgi India keskmine IQ on sama madal kui Aafrikas. Samas olevat Indias kõikvõimalikke templeid, filosoofiaid, joogasid, kivist kultuurinikerdisi jms hullult palju. Kuidas siis nii? Väidetavalt kastisüsteemi pärast.
Kastisüsteem olevat rajatud intelligentsuse jaotuse järgi ühiskonnas. Huvitav mõte. Kui nutikaid on vähe ja IQ on pärilik, siis on vaja helgemad pead panna kõrgematesse kastidesse ja vastavalt sellele ametisse. Nii olevat siis kogu see kõrgkultuur ja ajalugu päris hästi õnnestunud. Mina ei tea kas see jutt on õige, aga kõlab usutavalt.
Kui meil on samuti ajude puudus, siis ei oska ma muud soovitada kui kastisüsteemi või siis Aafrikat, kus pole tegelikult ka nii väga viga, kõik ei jõrise heksameetrit, aga vähemalt ei lase endale ka kliimajama ja feminismi pähe määrida. Ma näen Aafrikas arengutees hiilgavaid väljavaateid, üks raamatukogu riigi peale on küllalt ja kes tahab haridust, omandab selle prantsuse keeles.
Mingit kohalikes keeltes sonimist kultuurisfääris ei ole, kõik on euroopalik ja viks ja arusaamatu, ei sega ega solva kedagi. Kastisüsteem teeks pöördukse mõttetuks, kui oled alamast kastist, siis kõrgemasse ametisse ei saa ja jutul lõpp. Kasti ei minda läbi ukse, kasti sünnitakse bioloogiliselt.
Kšatrijad – sõdalased ja valitsejad on ülevalt lugedes teine kast, kaupmehed aga kolmas. Tahad riigiametist või armeest ärisse minna, palun, aga siis kukud alumisse kasti ja ülemise tüübid sinuga enam ei räägi, korruptsioon on seega välistatud. Selles mõttes väga hea süsteem. Oluline on ka see, et sõja- ja riigiasjade peale kõige targemaid üldse ei raisata, tippajudel on teine funktsioon.
Brahmaanid – preestrid ja õpetlased, see on kõige kõrgem klass, nagu tänapäeval feministid, kliimafilosoofid, pedofiilid ja muud globalistid. Riigiametnik ja sõdur peavadki targemate sõna kuulama, anna neile voli, siis on riik külili. Sõjaväehuntat ei peeta tavamõistuse kohaselt parimaks ühiskonnakorralduse vormiks.
Ja ma ütlen sama ka ametnike riigi kohta, bürokraatide hunta, alamast seisusest isikute jõhker omavoli. Meie brahmaanide klass on ennast muidugi täielikult häbistanud ja igasuguse tõsiseltvõetavuse kaotanud – nt akadeemikud ja muud sellised lillaroosad limukad. Tuugeninuusutajad, jälk.
Ühesõnaga, ajalugu veenab meid selles, et probleem pole riigiametnike liikumine ärisse. See on suva. Probleem on selles, et riiki juhivad sisuliselt ametnikud ja ja jõustruktuurid ehk sõdalaste klass – kšatrijad, ilma et brahmaanide klass meile ratsionaalseid suuniseid annaks. Valitseda tuleb veedade järgi, aga mida teab soldat või asekantsler pühakirjast? Mitte muhvigi.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 28.04.2026