29.04.2026
Tuulepark on selline nähtus, mis lihtsalt ei saa negatiivset mõju avaldamata jätta.
Uuring niinimetatud “kummitavate majade” kohta teeb selgeks, miks tuleb tuulikute tekitatud infrahelisaaste probleemi tõsiselt võtta. See madalsageduslik heli levib suurtele aladele ja mõjutab inimeste heaolu rohkem, kui ametlikult tunnistatakse.
Aastaid peeti sadu tuhandeid tuuleparkide lähedal elavaid elanikke veidrikeks, pahategijateks või rahulolematuteks kodanikeks. Kui nad kaebasid pidevate unehäirete, ebamäärase ärevuse, peavalude ja sisemise rahutuse üle, ütlesid rohelised ja tuuleenergia lobi lihtsalt, et see kõik on nende peas. Kuid uus teadusuuring näitab nüüd kahtlemata, et kuuldamatu müra (infraheli) paneb inimkeha kõrgendatud valvsusseisundisse. Paljude inimeste jaoks on see lõpuks ometi järjekordne teaduslik kinnitus nende kannatustele.
Selle jahmatava leiu lähtepunkt pärineb kummalisel kombel “kummitusuuringutest”. Kanada uurimisrühm MacEwani ülikoolist ja Alberta ülikoolist avaldas tuntud ajakirjas Frontiers in Behavioral Neuroscience uuringu (pealkirjaga: “Infraheli kokkupuude on seotud inimeste vastumeelse reageerimise, negatiivse hindamise ja kõrgenenud sülje kortisooli tasemega”) selle kohta, miks inimesed tunnevad end vanades “kummitusmajades” sageli ebamugavalt, ohustatult või hirmunult. Teadlaste vastus: see pole kummitus, vaid infraheli.
Infraheli koosneb äärmiselt madalatest sagedustest (alla 20 hertsi), mida inimkõrv teadlikult ei taju. Seda tekitavad vanemates hoonetes katkised torud või suured ventilatsioonisüsteemid. Selle mõju testimiseks mängisid teadlased 36 vabatahtlikule muusikat, kuid segasid salaja infraheli muusikasse peidetud subwooferite abil.
Kuigi katsealused ei kuulnud äärmiselt madalat heli, reageeris nende keha sellele märgatavalt. Teadlased näitasid osalejate süljes stressihormooni kortisooli otsest suurenemist. Katsealused kogesid hajusat rahutustunnet, tundsid end ebamugavalt ja hindasid oma ümbrust oluliselt negatiivsemalt.
Pole vaja olla füüsikaprofessor, et kaks ja kaks kokku panna: kui vana keldris asuv küttesüsteem toodab juba piisavalt infraheli, et kortisooli tase lakke tõusta ja inimesed “kummituspaanikasse” viia, siis mida teevad need tohutud 250 meetri kõrgused tuulikumonstrumid, mida niinimetatud “energiaülemineku” nimel inimeste magamistubade akende vastu betoneeritakse?
Iga pöörlev tuulik tekitab õhumasside liigutamise teel pidevalt infraheli. See madalsageduslik heli levib kilomeetrite kaugusele ja seda vaevu peatavad isegi paksud seinad.
Seni on infraheli probleemi tuulikute pooldajad süstemaatiliselt alahinnanud, ignoreerinud või lihtsalt eitanud soodsate ekspertarvamuste kaudu. Asjaosalised, kes juhtisid tähelepanu sellele, et hiiglaslike rootorite infraheli hoiab neid öösiti ärkvel ja tõstab vererõhku, said enamasti naeruvääristatud. See, mida sa ei kuule, ei saa sind haigeks teha. Kanada uuring tõestab aga täpselt vastupidist. Keha ei kuule heli, aga ta tunneb seda. See reageerib hormonaalse stressiga.
Aga seni, kuni neid fakte ignoreeritakse, püstitatakse neid koletuid tuulikuid elamupiirkondade lähedale koos kõigi negatiivsete tervisemõjudega seal elavatele inimestele. Sest “energiaüleminek” tundub olevat olulisem kui elanikkonna heaolu.
Allikas: Report24 News
Hoiatus: “kolmanda osapoole faktikontroll” ehk kliimaideoloogid võivad kõik alternatiivsed arvamused kahtluse alla seada.