Pooletoobiste poliitika on Eesti tööstuse käpuli surunud

Statistikaameti andmetel kahanes tööstustoodang märtsis 3,1 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Töötlev tööstus langes 1,2 protsenti ja energeetika koguni 19,5 protsenti. Masendav, eriti häbiväärne ja ohtlik on toiduainetööstuse kolmas järjestikune languskuu ehk −4,1 protsenti märtsis, enne seda −5,3 ja −6,9 protsenti. Selle taga on jaemüügi kahanemine ning inimeste ostujõu langus – otsene tulemus aastatepikkusest liberaalsest poliitikast, mis on toonud kõrge elukalliduse, inflatsiooni ja vaesuse.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla nimetas Eestit Euroopa järelejooksjaks – ja täiesti õigesti. Teised riigid on loobunud naiivsest liberaalsest ideoloogiast ning asunud aktiivselt toetama oma tööstust subsiidiumide ja kaitsvate meetmetega.

Eesti aga jätkub endiselt pime usku vaba turu nähtamatusse rusikasse, Euroopa Liidu rohelisse lunastusse ja ammuilma hangunud globaalsetesse tarneahelatesse. Tulemuseks on kõrged energiahinnad, elektrivarustuse ebakindlus ning investeeringute puudumine. Just kinnismõtteline kliimapoliitika on jätnud Eesti tööstuse ilma odavast ja usaldusväärse energiata, mida on vaja elektrifitseerimiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks.

Samal ajal müüakse 68,6 protsenti töötleva tööstuse toodangust välismaale – see tähendab liigset sõltuvust nõrkadest turgudest nagu Saksamaa ja Soome. SEB analüütik Mihkel Nestor tunnistab, et tööstuse lisandväärtuse kasv on aastaid olnud nigel ning sektor võib peagi kaotada oma positsiooni Eesti suurima majandusharuna.

See ei ole juhuslik halb õnn. See on loogiline tagajärg liberaalsele majandusideoloogiale, mis eelistab sisult sotsialistlikku ja vormilt globalistlikku “vaba turgu” ja Brüsseli roheagendat Eesti rahvuslikele huvidele, tööstuse kaitsele ja energiajulgeolekule.

Ilma konservatiivse majanduspoliitika muutuseta – mis seab esiplaanile kodumaise tootmise kaitse, strateegilised investeeringud ja pragmaatilise energia- ning tööstuspoliitika – jätkub Eesti tööstuse allakäik ja rahva vaesumine. Praegune tee viib vaid üha suurema sõltuvuse ja majandusliku allakäigu suunas.

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 06.05.2026