Lapsed ei sünni kapsalehe all

Viljandi otsus öelda Baltic Pride’i sümboolsele aktsioonile „ei“ oli paljude jaoks märk sellest, et vähemalt mõnes Eesti linnas julgetakse veel arvestada kohaliku kogukonna tunnetuse ja väärtushinnangutega. Küsimus ei ole selles, mida inimesed oma eraelus teevad. Küsimus on selles, kas seksuaalse identiteedi sümbolid ja poliitilised sõnumid peavad domineerima avalikus ruumis ning muutuma paratamatuks osaks linnapildist.

Heteroseksuaalseid inimesi ei tunne vajadust tulla tänavale oma eraelu eksponeerima või seksuaalset identiteeti loosungiteks muutma. Inimese magamistuba ei ole ühiskondliku tunnustuse mõõdupuu. Just seepärast tekitabki paljudes küsimusi, miks peab seksuaalne orientatsioon muutuma avalikuks kampaaniaks, mida presenteeritakse kui moraalset kohustust kõigile toetada.

Veel tundlikumaks muudab olukorra asjaolu, et üritus oli planeeritud lastekaitsepäevale. Paljude vanemate jaoks ei ole probleem inimesed ise, vaid see, et laste ümber püütakse pidevalt kujundada ideoloogilist keskkonda, kus identiteedipoliitika tungib kooli, kultuuri ja avalikku ruumi. Lastekaitsepäev peaks keskenduma laste turvalisusele, arengule ja heaolule, mitte ühiskonda lõhestavatele maailmavaatelistele konfliktidele.

Viljandi linnavalitsust süüdistatakse nüüd sallimatuses, kuid kohaliku võimu ülesanne ei ole alluda kõige häälekamale survegrupile. Kohalik omavalitsus peab arvestama oma linna inimeste hoiakute ja sotsiaalse rahuga. Kui linnajuht tunnetab, et teatud aktsioon võib kogukonnas pingeid kasvatada, siis on tal õigus ja kohustus sellele tähelepanu pöörata.

Kas LGBT-liikumine mõistab vahel ka ise, miks osa ühiskonnast tunneb, et pere ja laste teema kõrval mõjuvad sellised kampaaniad provokatiivselt? Vikerkaare lipuga  lehvitamine ei eosta lapsi — selleks on vaja meest ja naist ehk ema ja isa. Paljude inimeste jaoks ei saa perekonna loomise loomulikku tähendust asendada loosungite ega ideoloogiliste kampaaniatega.

Viljandi otsus näitas, et Eestis on endiselt inimesi ja omavalitsusi, kes usuvad, et avalik ruum peaks ühendama kogukonda, mitte rõhutama teemasid, mis ühiskonda järjest rohkem vastandavad.

Rainis Lipstok