08.05.2026
Pärnumaa juba ägab tuuleparkide tööstusmaastiku käes, aga sinna planeeritakse muid suurehitisi juurde
Postimees kirjutab, et kohalikud on mures, sest Pärnumaale planeeritakse kolme hiid-vesinikutehast. Ja need pole ju ainsad “tulnukad” – maakonda kavandatakse laskemoonatehast, sinna jõuab Rail Baltic, on juba olemas ja kavandatakse tuuleparke…
Üle Eestimaa on asjad hullud: seesama RB laamendab Harju- ja Raplamaal, laskealasid laiendatakse Soodlas ja Nursipalus, tuuleparke ja päikesepõlde rajatakse mitmesse maakonda, keegi heidab juba silma fosforiidile ja muldmetallidele, Tallinn laieneb uusasundustega Harjumaale, RMK võtab metsad maha, kavas on ehitada Soomest Saksamaale kulgev vesinikujuhe ning türklased rajavad Virumaale Vene kaliibriga mürskude tootmise… mis sest maast nii saab?
Tahtmatult meenuvad Nõukogude ajad, mil ka rajati kümneid komsomoli löökehitusi.
Kliimavõitlusega pidi ju Maa kliimat päästma, Eesti aga ehitatakse hoopis tööstusmaastikku täis. Kui 1990. aastatel räägiti vaiksetest rabadest ning põlismetsadest, mille peale välismaalased ahhetavad, siis nüüd pole sellest enam midagi järel: metsad on maha raiutud, rabades plingivad tuugenite tuled…
Miski sellest “arengust” ei tööta enam põlisrahva hüvanguks, vaid on osa globaliseerumisest. Eestlased surutakse tahaplaanile, nende maa võetakse uute projektide alla… mis kasu me saame Rail Balticust? Isegi kui ta mingi ime läbi peaks valmis saama, kes meist ja kui sageli sõidab Berliini, kus ooperimaja ümbrus on täis migrandijõuke?
Areng on läinud nii valesti, kui veel saab minna. Me ei ole enam selle maa peremehed, Brüssel otsustab ja satraabid “arendavad”. Aga ehk on veel võimalik tagasi keerata ja õigesse suunda minema hakata?
Uued Uudised