“Aasta eurooplased” on kui kiiresti kustuvad tähed

“Aasta eurooplase” staatus näib suure auna, kuid tegelikult on need tegelased sageli lõpetanud ajaloo prügikastis – sedasi arvatakse ka sotsiaalmeedias.

Kõige skandaalsem neist on muidugi Eesti 200 võimu juurde aidanud vargaplika Johanna-Maria Lehtme (tiitel aastast 2022), kes korraldas Slava Ukraini annetuste suurvarguse. Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei (2014) mõisteti süüdi suures eurokorruptsioonis ehk “Süüdistuse kohaselt oli Katar pakkunud endisele Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektorile Hololeile ja tema perele kümneid äriklassi lende, tasutud puhkusi ja kingitusi mitmekümne tuhande euro väärtuses vastutasuks konfidentsiaalse teabe eest, mis oli seotud nn avatud taeva lepingu läbirääkimistega aastatel 2016–2019.”

2015. aastal sai “Aasta eurooplase” tiitli Siim Kallas, kes on vist Eesti üks suuremaid sumbunud rahaafääride tegelaskujusid ning 2023. aastal sai sama tiitliga pärjatud Kaja Kallas, kelle skandaalset ja ühtlasi ka blondiinilikult naiivset tausta teatakse üle maailma. Ka äsja Eesti Olümpiakomitee presidendikohalt maha hääletatud Kersti Kaljulaid sai 2009. aastal sellise tiitli.

Laias laastus on “aastaeurooplased” olnud osa eurobürokraatiast ja eurokorruptsioonist, kus süüdistusi afäärides on saanud ka Ursula von der Leyen (vaktsiiniäri) ning kõrged ametnikud Eva Kaili ja Federica Mogherini. Nii et pole inimestada, kui selle tiitliga inimeste nägudelt mask langeb ja paljastub grimass.

Nüüd sai “eurooplaseks” Tsahkna (homo)välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Millist “üllatust” tema meile peagi pakub?

Uued Uudised