Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

See, et Eesti peab elektrit sisse ostma, on teadliku poliitika tulemus

19.05.2026
Elekter on Eestis luksuskaup.
© UU

See on teadliku poliitika tulemus, mitte kogemata juhtunud, et meil pole juhitavaid energiaallikaid enam alles. Põxit on selle kõige taga ja selleks tehtud CO2 maksud, ning börs. Et juhitav energia ei saaks turule.

Nüüd oigavad, et pole piisavalt juhitavat energiat. Samas tänases seisus on sellise energia tootmine muudetud suhteliselt võimatuks. Milline pank annab laenu juhitava energiaallika ehituseks, mis hakkab suurema osa ajast lihtsalt seisma, et tuuleärikad saaksid oma toodangu soodsa tuulega maha müüa? Selline sisse-välja lülitamine elektrijaamale teeb selle elektriga ehituskulude tagasiteenimise üsna keeruliseks, et mitte öelda võimatuks.

Näib, et eesmärk ongi toota võimalikult kallist elektrit, sest selline energiatootmise mudel nagu Eestis ja ka paljudes Euroopa riikides, ongi topelt kalliks tehtud. Siin tuleks minna kirvega kallale sellele nn. taastuvenergiale ja võtta neilt igasugused riigitoetused maha. Taastada turumajandus, mis on vahepeal asendatud plaanimajandusega.

Ei näe ühtegi erakonda peale EKRE kes oleks suuteline asuma võitlusse Brüsseliga sellel rindel, et päästa Eesti majandus ja seeläbi ka Eesti riik. Kõik ülejäänud Riigikogus olevad erakonnad on Brüsselile truudust vandunud ja seega ajavad suust sooja õhku, kui räägivad midagi energeetika muutmisest, sest nad ei ole valmis sellel teemal võitlema ja Eesti suveräänsust kuulutama.

Taivo Sepp, 

poliitikavaatleja

“Elering ütleb, et juhitavaid võimsuseid on juurde vaja.
Taastuvelektrit peaks kohe kombineerima salvestusega.
Eesti peab jätkuvalt ostma kallilt ja müüma odavalt.
Elering avaldas esimese kvartali elektritootmise ja tarbimise tulemused. Selgub, et elektrit on jätkuvalt puudu ning Elering teab ka, kust seda saama peaks.
Elering selgitas, et Eesti elektrijaamad tootsid 2026. aasta esimeses kvartalis ligi 1,5 teravatt-tundi elektrit. Sellest 914 gigavatt-tundi ehk üle 60 protsendi tuli taastuvatest allikatest. Probleem on selles, et taastuvelekter kattis Eesti tarbimisest ära 36%. Ühtekokku tuli Eestil osta välismaalt juurde ca 40% elektrit – just selline hulk meil omal puudu jäi.”