Esmaspäeval oli Riigikogus peaminister Kristen Michal, kes tutvustas “Eesti julgeolekupoliitika aluseid”. Tema esinemine ja seisukohad pälvisid hukkamõistu EKRE fraktsiooni poolt vastanud Mart Helmelt.
Mart Helme: “Oleks pidanud olema huvitav, aga ei olnud huvitav. See ei olnud huvitav sel põhjusel, et Kristen Michal püüdis kogu selle pika küsimustele vastamise ja ka oma ettekande ajal ülal hoida müüti sellest, just nagu oleks Eesti julgeolek Reformierakonna kindlates kätes. Aga ei õnnestunud. Ja ei õnnestunud muu hulgas ka sellepärast, et ta kippus siin veel kõvasti vassima, muu hulgas vassima sel teemal, kas Kaja Kallas on sobiv läbirääkija Venemaaga, ja hakkas loomulikult, nagu reformierakondlastel kombeks, süüdistama saalis olevaid küsijaid selles, et nemad tahavad kangesti Putinile pugeda ja tahavad Venemaaga läbirääkimisi pidada. Ei ole!
Ma soovitan lahti võtta – ta meile armastab ikka soovitusi anda kogu aeg – ja vaadata Politicot. Politicos on artikkel, mis räägib sellest, et Euroopa on teinud läbi põhimõttelise muudatuse valmisolekus suhelda Venemaaga. Küsimus on praegu selles, kes oleks see kõigile vastuvõetav ja autoriteetne Euroopa poliitik, kes neid läbirääkimisi reaalselt juhtima hakkab. Seal tuuakse Angela Merkeli nimi, tuuakse Stubbi nimi, tuuakse Mario Draghi nimi ja mainitakse isegi Viktor Orbánit. Nii et ei ole nii. Aga öeldakse Kaja Kallase kohta, et Kaja Kallas on ennast ise selles rollis diskvalifitseerinud.
Nii et ma soovitan lugeda ja mitte süüdistada neid, kes küsivad selle kohta, arvestades, et meie kõrval on agressiivne naaberriik, keda me paratamatult kartma peame ja kelle pärast meil peab olema kindlasti julgeolekupoliitika alustes teatud rõhuasetusi, nii nagu nad on. Nii et ei maksa soovitada teistele seda, mida ise ei suuda soovitusi täita. Nimelt tuleb lugeda Euroopa keskset ja küllaltki olulist poliitikat kajastavat väljaannet nimega Politico.
Nüüd tuleme selle ettekande juurde veel. Maha on magatud kõik olulised ajad, mille vältel oleks pidanud juba tegutsema hakkama. Ja mina räägin siin sellest, et meil oli suurepärane valitsus, mida teie armastate põlastavalt nimetada EKREIKE valitsuseks. Ikkega ei olnud siin midagi pistmist, rahvas oli selle valitsusega väga rahul, kaporatuur ei olnud rahul ja teie muidugi ei olnud rahul. Ja see valitsus plaanis Eestis täieliku kopteripargi uuendamist ja medikopterite muretsemist. Ja nüüd ma loen või kuulen – ma ei mäleta hetkel –, et päevakorras on patsientide mandrile toimetamise lõpetamine Hiiumaalt. Kopteripargi võimekus seda ei võimalda. Kui meie valitsus pikali joosti, siis kogu see poole aasta töö, mida tegi kopteripargi uuendamiseks vastav töögrupp, visati teie poolt prügikasti, vastutustundetult ja kuritegelikult visati prügikasti.
Kriisireserv. Täna hommikul oli kohtumine Margo Klaosega, Päästeameti peadirektoriga. Ta ütleb, et mitte ainult riigile, julgeolekujõududele ja kaitsejõududele ei ole vaja kriisireservi, vaid ka Päästeametile on vaja oma kriisireservi. Ta ütleb, et selle suurus peaks olema 1550 inimest. Mina olin siseminister ja algatasin kriisireservi loomise. Eraldasime valitsuses isegi – ma mäletan, esialgne rahasumma oli – 24,5 miljonit selleks, et muretseda teatud varustust. Noh, meie valitsus joosti pikali ja loomulikult visati jälle prügikasti. Ei ole tarvis. Ei ole tarvis kuradi EKRE algatusi! Helme tahab eraarmeed moodustada. Ei ole tarvis, viskame prügikasti!
Me tahtsime uuendada piirivalvelaevastikku. Isegi oli juba raha kokku lepitud. Jällegi visati prügikasti, ja enamgi veel, piirivalvelaevastik likvideeriti ja liideti ta siis nii-öelda riigilaevastikuga. See tähendab seda, et järele jäid olulised lüngad, seda enam, et vähemalt kaks laeva nendest on juba üsna amortiseerunud ja peaksid väljavahetamisele minema niikuinii.
Nii et kogu see müüt teie kindlatest kätest, millest te meile rääkisite, kogu aeg 5%-st ja maksuküüru kaotamisest – no see ei ole julgeolekupoliitika aluste teema tegelikult.
Ja mis siis on? Meil tegelikult laiapindset riigikaitset sisuliselt ei eksisteeri. Praegu just tuli uus droonihoiatus. Ma arvan, et sellepärast te käisitegi ruumist väljas, et saite ka jälle välguga peldikusse. Ei ole ju võimekust tõrjuda, ei ole ju võimekust isegi registreerida, isegi tuvastada, kus, millal, kelle poolt ja kuhu. Aga kindlates kätes on.
Te olete kõik maha maganud. Jällegi, meie valitsus tegi ettepaneku muretseda keskmaaõhutõrje. Aasta oli 2020, aasta on praegu 2026, keskmaaõhutõrjet Eestil ei ole. Sellega seoses ei ole meil ka piisavat droonitõrjevõimekust. Ja mida te lubate meile siis? Lubate meile seda, et kui kriis tuleb, siis on kõik korras. No ei ole kõik korras!
Meil on evakueerimisvõimekus 60 000 inimesele. Kui palju Eestis inimesi elab? Vist ikka natuke rohkem kui 60 000 inimest. Isegi Tartus elab umbes 100 000 inimest. Kuhu te need evakueerite? Ma olen rääkinud Kaitseliidu malevkondade juhtidega, malevate juhtidega mitmel pool, ja nad ütlevad, et me oleme püstihädas sellega, et meil ei ole neid kohti, kuhu inimesi majutada. Me ei räägi sõjast, me räägime ka mingisugusest tehnoloogilisest katastroofist, me räägime looduskatastroofist. Me võime rääkida, ma ei tea, sellest, et kusagil lendab vastu taevast tuumaelektrijaam ja meil hakkab tuumavihma sadama. Neid katastroofivõimalusi on väga erinevaid. Evakueerimisvõimekust ei ole.
Kujutame ette, et meil on suur elektriavarii, nii nagu oli Hispaanias mõni aeg tagasi. Mis te teete nende magalarajoonidega ja mitte ainult Tallinnas, vaid ka mujal? 60 000 inimest evakueerite või? No ei ole võimalik ju kriisi lahendada sellega.
Toiduvarustus. Me kohtusime hiljaaegu varude agentuuri juhiga ja varude agentuuri juhilt ma küsisin selge sõnaga: varud, okei, tore, aga ekspedeerimine, inimesteni viimine, inimestele jaotamine, inimestele jaotamise turvamine – seda meil ei ole. Väga tore on rääkida siin ilusat juttu umbes niimoodi, et kohe hakkavad Marsil õitsema õunapuud, nagu nõukogude ajal oli üks tore laul. No siiamaani ei õitse seal õunapuud ja laul on ka unustatud.
Te olete tegelikult kõik tegemata jätnud ja liigute edasi tigusammul, aga püüate ikka püsti hoida seda müüti, et Reformierakond on julgeolekupoliitika erakond, Reformierakond on majandusliku kompetentsi erakond, Reformierakond on korras eelarve erakond.
Mitte ükski nendest müütidest ei vasta enam tõele. Teil, lugupeetud Kristen Michal, vaadake tänaseid juhtkirju oma kongressi – või mis iganes suurkogu see teil oli – kõne peale.”