Kolmapäeval toimus Riigikogus EKRE algatatud korruptsioonivastase seaduse täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine, selle vajalikkusest rääkis Anti Poolamets, tuues näiteid sellest, kuidas rahvusvahelised organisatsioonid teevad rahvusriikides õõnestustegevust, samuti siseriiklikust korruptsioonist.
Anti Poolamets: “Võiks öelda, et see korruptsioonimure ei ole sugugi uus. See küll on Eestis värskenenud selle tõttu, et pöördukseefekt on nii tugev, et kolin on kuulda väga kaugele. Alles avaldati artikkel, kus räägiti, kuidas 400 miljonit riigikaitseraha ja lepinguid suunati ilma töötajateta firmale. Alles hiljuti planeeriti tuuleparke, eraldada sinna mitu miljardit.
Vaatasin, kui palju nendel tuuleparkide firmadel töötajaid on. Üks nendest oli Tartusse registreeritud, aastakäive 30 000, null töötajat. Näed, tuli noolima tervet miljardit. Ehk olukord on väga tõsine ja praegu muutub iga kuuga tõsisemaks, arvestades gigantseid riigi subsiidiumeid eri valdkondadele.
Ma arvan, et varem või hiljem tulevad lauale ka tõendid, kes ja miks järjekordse projekti tegi. No tuletame meelde värsket positiivset uudist Kersti Krachti õigeksmõistmise kohta, mis näitab, kuidas võrgustikud tegid oma tööd, pöörasid riiki, vahetasid valitsusi, tegid kõik selleks, et kuulata rahandusministrit pealt kuude kaupa – kuude kaupa kontrollimatult!
Keegi ei vastuta. See meenutab tõesti juba riigipööret. Mida siis muud? Kontrollimatu laamendamine julgeolekuasutuste ja õiguskaitseasutuste puhul. Me näeme, et prokuratuuri allakäik on nii suur, et selle organisatsiooniga tuleb midagi ette võtta.
Aga korraks ajalukku ka veel. 1917 puhkes maailmas tõesti suur hirm, et õõnestusorganisatsioonid võivad igal pool võimu üle võtta. Ja võtsidki! Korraldasid Ungaris revolutsioone, korraldasid Saksamaal revolutsioone, korraldasid Eestis detsembrimässu, tapsid ühe ööga hulga inimesi. Oli põhjust muretseda.
Pärast esimest maailmasõda puhkes USA-s samuti punase ohu pärast suur mure. Ja põhjusega. Mida nad ütlesid? Mida püüdsid siis needsamad ohtlikud vasakpoolsed liikumised teha USA-s? Ikka lammutada perekonda, lammutada kirikut, lammutada kõike, mis toimib. Komintern, mis laienes üle maailma ja püüdis hävitada kõike, mis ette jääb. Keda ta allutas endale? Rahvusvaheline ametiühingute organisatsioon, rahvusvaheline leninlik kool, kommunistlikud ülikoolid, rahvusvaheline agraarinstituut ja nii edasi.
Vabandage, kas see kõik ei tule tuttav ette, kui me vaatame George Sorose võrgustikku? Selle kohta üks väga hea raamat ütleb järgmist. Raamat on “Salajane migratsiooniplaan”, suurepärase saksa autori Friederike Becki kirjutatud ja põhiliselt keskendunud Sorose metastaatilisele võrgustikule. Ehk Sorose algatused, instituudid ja võrgustikud katavad metastaasidena ka Euroopat.
Kes tahab selle “heategija” impeeriumist ülevaadet saada, näeb, kui massiivselt ta mõjutab poliitikat üle maailma. Küll ta tegeleb sündimusega ehk kõikvõimaliku pereplaneerimisega Sorose moodi, küll ta korraldab massilist migrantide liikumist üle maailma. Sorose isiklikuks varaks hinnatakse tagasihoidlikult 24 miljardit, ta konkureerib sisuliselt riikidega.
Ja raamat ütleb ilusti, et Sorose avatud ühiskonna fondi impeerium vajutab pedaali põhja, et jutlustada avatumat ühiskonda. Mida see siis tegelikult tähendab? Massiimmigratsiooni mahitamine – täpselt nii, nagu Komintern õõnestas kõike ja kõikjal. Täna on Soros, kes täidab Kominterni aset sisuliselt ühemehefirmana, aga ometi on tal äärmiselt palju liitlasi, kes õõnestustegevusega tegelevad kõikjal.
Nüüd mõned konkreetsemad märkused tänapäevasest olukorrast. No siin saalis kõige tuntum mitme kodakondsusega inimene on Valdo Randpere. Aga vaadake, kas või selle Rootsi vangide rendi lepingu kohta, kuulge, kuidas tema hääletab, kui ta on Rootsi kodakondne? Kes teda mõjutab? Ei ole sugugi hea näitaja, et meil otsustavad kahe kodakondsuse ehk mitme lojaalsusega inimesed.
Samamoodi võime vaadata, kuidas Sorose fond ju võttis meil riigivõimu positsiooni. Tuletage meelde, kuidas ta 2003 korraldas euroreferendumi rahastust. Riik justkui delegeeris kõige tähtsama otsuse rahastuse mingisugusele rahvusvahelisele fondile. Ja loomulikult manipuleeris see fond ohjeldamatult ja mõjutas Eesti riiklikku kõige tähtsamat otsust valele teele, kahjulikule teele. Kas see ei ole õõnestustegevus? Jah, see on õõnestustegevus.
Ja minu meelest tuleks laiendada kogu seda temaatikat, võtta eeskujuks rahvusvahelisi lobireegleid, eriti USA-st, et vältida selliste organisatsioonide võimutsemist ja vältida ka finantshuvide võimutsemist. Ehk tuleks kindlasti raporteerida oma kuuluvused.
Või võtame vähetuntud, aga ülimõjuka organisatsiooni, trilateraalse komisjoni, kuhu kuulub umbes 400 inimest. Sinna peaks siiamaani vist kuuluma ka president Ilves. Vähemalt varem oli ta seal täisliige. Eesti peaministrid käivad sellise mõjuka organisatsiooni juures kohtumistel. Aga kas me saame teada, mida seal otsustati, kes sinna kuulub? Me peame seda teadma.
Nii nagu Jüri Ratas käis Bilderbergi grupi kohtumisel. Me tahaks teada, kes sinna kuuluvad, mida nad teevad, mida nad otsustavad. Või tuletame meelde seda, kuidas Jüri Ratas ja veel mõned ministrid tormasid enne EKRE ministreid Estonia-teemalisi kokkuleppeid ette Rootsi võimudega korraldama. Kas polnud kummaline, et Eesti valitsuse selja taga nii suurte teemadega tegutsetakse teiste koalitsioonipartnerite selja taga?
Teema on väga valus ja ma loodan, et me tuleme selle juurde ikka ja jälle tagasi, kuni hakkavad ka lahendused tulema.”