On juba ammu teada, et reformierakondlased ja nende satelliidid valetavad, mängides seejuures statistikaga.
Näiteks Kaja Kallas mängis pidevalt sisserändekvoodiga, mis 2026. aastal on 1292 – ta esitles seda nii, et rohkem ju sisse tulla ei saa. Ometigi jääb sellest kvoodist välja umbes miljardi elanikuga läänemaailm, välismaalaste seaduses on paarkümmend erandit ja neid uksi tehakse aina juurde – viimase kümnekonna päeva jooksul on vastu vetud kolm võõrtööjõu sissetoomist leevendavat seadust. Ka Ukraina sõjapõgenikega annab mängida, õigemini ende staatusega, mis lubab nad üldisest rahvastikust välja jätta – kuigi nad on siin ja mõjutavad riiki kõvasti.
Peaminister Kristen Michal mängis sel nädala pidevalt arvudega, et möödunud aastal lahkus Eestis umbes 18 000 ja sisse tuli 14 000 inimest. Pealtnäha õige jutt, aga see ei hõlma kõiki neid allhoovuseid, kus liiguvad igat masti ajutised, poolajutised, elamisloaga ja muud odavtöölised. Pealegi ei lahku sugugi mitte ainult võõrad, Eestist rändavad välja ka omad inimesed, majandusliku olukorra tõttu kasvab kodanike emigreerumine.
Micali valesid paljastas ka Bigbanki peaökonomist Raul Eamets, kes kirjutab tööjõuvajaduse lõikes: “Kui me vaatame rahvaarvu muutust viimase kuue aasta lõikes, siis pilt väga hull ei olegi. Kuue aastaga on meil rahvaarv kasvanud pea 32 000 inimese võrra. Kokku tuli kuue aastaga Eestisse 63 000 inimest rohkem kui siit ära läks. Negatiivse iibe tõttu on kohalike arv vähenenud 31 000 võrra, sest sündimus on meil pidevalt langenud. Kui 2020 sündis 13 209 last, siis 2025 ainult 9240 last,” ütles Eamets.
Olukord muutub hullemaks seetõttu, et eestlaste arv langeb nii madala sündimuse kui emigreerumise tõttu. Üha enam kõlab arv 700 000 – umbes niipalju on tegelikult eestlasi Eestisse jäänud. Soomes on umbes 50 000, paljudes teistes arenenumates lääneriikides (Roosti, Saksamaa, USA, Suurbritannia jne) keskmiselt 10 000 eestlast igas neist.
Eestis pole enam ühtegi usutavat statistilist uuringut, mis näitaks tõelist demograafilist olukorda, sest vasakliberaalne valitsus on otsustanud seda iga hinna eest varjata. Rahvale esitletakse endiselt Nõukogude aja mudelit, mille järgi olevat eestlasi kaks kolmandikku, venelasi 25% ja ülejäänuid siis alla kümne protsendi. Ukrainlaste suhtes tehakse vaid kõrvalmärge, et need on põgenikud. Statistikaamet kasutab hägustavaid mudeleid, näiteks viimasel rahvaloendusel lubati kirja panna mitu emakeelt – nii saab “eestlasi” juurde.
Tegelikult on eestlased Tallinnas juba selges vähemuses, mida näeb ja kuuleb tänavapildiski, vene keel on muutunud riigikeelest autonoomseks ehk selle kõnelejad saavad oma keeles igati hakkama, ning üldriiklikus plaanis halveneb eestlaste positsioon üha kiiremini.
Pääseteeks on vaid rahvuskonservatiivse valitsuse võimuletulek.
Uued Uudised