Kaitseminister Pevkurit ei usalda 72 protsenti küsitletutest

Neljapäeval ilmus Emori uuring ministrite usaldatavuse kohta. Selles kirjutatakse: “Eesti elanikud usaldavad valitsuse liikmetest jätkuvalt ülekaalukalt enim kaitseminister Hanno Pevkurit, kelle usaldusprotsent ulatub 28-ni. Talle järgnevad ligi kümneprotsendilise vahega sotsiaalminister Karmen Joller ja kultuuriminister Heidy Purga, keda mõlemat usaldab 19 protsenti.”

Seda uuringut saab paraku vaadata ka teistpidi: 72 protsenti inimestest ei usalda kaitseministrit, kelle haldusalal on Riigikontrolli andmetel rahaasjad korrast ära,  kaitsealaseid riigihankeid võidavad ühegi töötajata ja käibeta riiulifirmad, võõrdroonid prantsatavad vastu strateegiliste objektide korstnaid jne.

Sotsiaalmeedias võtab selle tabavalt kokku Inga Raitar: “Täna ilmunud EMORi uuringu kohaselt ei usalda Jürgen Ligit 84% tema riigi kodanikest. Süstilobisti ja ministriameti vahel vahet mitte tegevat Karmen Jollerit ei usalda 81% ja kõige vähem mitteusaldatakse praegu kõige enam külvatud sõjahirmu toel kaitseminister Pevkurit. Teda ei usalda 72% inimestest.”

Kui kaitseministrit usaldab vaid 28 protsenti inimestest ehk alla kolmandiku, ei ole see põhjus uhkustamiseks, see on põhjus küsimaks: kui sõda peaks tulema, kuidas me sellistega kriisis edasi läheme?

Kui lähtuda Norstati võimuerakondade populaarsusuuringust, siis vaid 12 protsenti usaldab neid. Ministrite reiting omakorda lähtub ettesurutud nimekirjast, kus inimesed peavad põhimõtteliselt valima, kes halbadest on vähem halb ja kes rohkem.

Osa ministreid peaks häbenema, sest BNS kirjutab: “Kõige vähem teavad Eesti elanikud Kuldar Leisi, Erkki Keldot ja Andres Sutti – umbes iga teine vastaja ei osanud nende kohta arvamust avaldada.”

Keldo on see mees, kelle majandusministeerium edendab homoseksualismi viisaastakuplaani ning Sutti peaks ometi teadma; tema surub Eestile kaela tuulepargid ja venekeelsed odavtöölised.

Oma kommentaaris paneb mööda ka Aivar Voog. „Esikolmikus on ministrid, kes on suutnud vältida ägedaid konfliktsituatsioone või teravaid vastandusi,“ kommenteeris Emori uuringujuht Aivar Voog. „Mullu samal ajal püsis kindlalt esikolmikus ka rahandusminister Jürgen Ligi, kelle usaldusväärsus elanike seas on aasta jooksul olnud langeva trendiga,“ lisas ta. Viimase uuringu järgi usaldab rahandusministrit 16 protsenti Eesti elanikest.”

Karmen Joller ja Heidy Purga pole sugugi suutnud vältida teravaid vastandusi. Süstla-Joller on vähemalt ühiskonna konservatiivses leeris üks vihatumaid ministreid ning Heidy Purga on ebapopulaarne kultuurimarksistlike algatuste pärast Eesti kultuurimaastikul. Eraldi frukt on muidugi Ligi, ülbe, mõnitav ja samas üha ebakompetentsemana näiv eneseimetleja.

Inga Raitar võtab kokku: “„Kõrkus on rumaluse kõige hullem vorm, mis eraldab meid teistest.“ See Mark Stavish’i tsitaat meenus mulle, kui lugesin sõbra seinalt meie superminister Jürgen Ligi kommentaari viimastele parteide reitingutele: „Populaarsusele keskendumine on omakasupüüdlik. Vága ebamoraalne argument.“ Ebamoraalne?

Pole varem selle mehe suust seda sõna kuulma juhtunud. Et kui nüüd on üha selgem, et vaid 12,5% riigialamatest peab praeguseid valitsejaid valitsemiskõlbulikeks, on populaarsus omakasupüüdlik ning selle puudumisele viitamine ebamoraalne? Me kõik mäletame sellest kuld-lapsesuust pudenenud üleolevaid, halvustavaid ja lausa mõnitavaid repliike kõigi tema võimust temast erinevalt mõtlevate inimeste suunas. Ja nüüd siis haarab uppuja viimasest õlekõrrest – ebamoraalne.

Juba viis aastat on ühed ja samad inimesed püüdnud erinevate hirmude ühiskonda jõulise külvamise abil meid kõiki ebakindluses hoides valitseda. Tulemuseks on inimeste üha suurenev ühiskonnas tegelikult toimuvast võõrandumine – kes soovib pidevalt asuda keset pingeid, hirme ja arusaamatuid ohte? Aga riigist kui elukeskkonnast me ei saa võõranduda, sest toiduhinnad, maksutõusud, kõikjale kerkivad “riigipoliitilised loodushävitusrajatised”, üha vähenev võimalus olla kuskil rahulikult ilma riiginimelise struktuuri pideva sekkumiseta, jõuab igaühe igasse päeva.”