03.06.2026
Martin Helme.
Kolmapäevases Riigikogu infotunnis võttis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme oma küsimuses peaminister Kristen Michalile taas üles korruptsiooni kaitsetööstuses.
Martin Helme: “Meil oli siin esmaspäeval kaitseminister Pevkur ja ta pidi vastama arupärimisele korruptsioonihõngu, segaduste ja raiskamise kohta kaitsevaldkonnas. Minu meelest tegi ta oma vastustega asja hullemaks. Üks asi on see, et ta suutis siin välja kanda kõige klassikalisema reformierakondliku ülbuse ja nahaalsuse ja tuima panemise, aga konkreetsetele näidetele või konkreetsetele etteheidetele tal midagi muud öelda ei olnud, et juriidiliselt on kõik korrektne.
Me kõik teame, et Reformierakonna DNA on selline, et võõras raha meeldib hirmsasti. Te alustasite omal ajal VEB Fondiga, siis tuli teil 10 miljoni dollari afäär. Kõik me mäletame veel R-Hooldust ja ämma kapist leitud kilekotiraha või nelja sidrunit Tallinna Sadamas või värskemast ajast haridusministeeriumi koroonatesti hanget. Eesti avalikkust ei üllata, kui Reformierakond jälle korruptsioonihõngulist, “aga juriidiliselt on kõik korrektne” asja ajab.
Nüüd on juhtunud niimoodi, et te olete riigikaitse kulusid kasvatanud siin pööraselt viimastel aastatel. Ikkagi on vaja 5%, või lausa 5,4%, ja sellega koos käib kaasasas tohutu skandaalide rida. Riigikontrolli aktist me oleme siin korduvalt rääkinud teiega. Aga siin oli hiljutine ARKA Defense lugu või see, kuidas üks endine RKIK-i tegelane Elmar Bergmann tegi riiulifirma ja võitis kohe 42 miljonit eurot hoolduseks.
Ja siis on Frankenburg Technologies, kus on meil Salmid, Palmid, Heremid, kõik töötavad ja võtavad riigihankeid vastu. Kas teie, peaminister, ei pea vajalikuks sekkuda sellesse, et nii lõdvalt endised riigikaitse valdkonnas töötanud kõrged ametnikud ja ohvitserid lähevad erasektorisse ja kohe hakkavad saama kümneid miljoneid hankeid, ilma et meil midagi selle eest nagu tegelikult vastu oleks saadud.”
Täpsustavas küsimuses jätkas Martin Helme: “Eesti inimeste turvalise tundmise ja panustamise probleem meil ongi. Ei ole vaja teha mulle etteheidet, et mina kuidagi vähendan mainet või kaitsevaldkonna tublisid inimesi maha teen. Minu meelest Pevkur ja Michal teevad selle töö ära minu eest. Mul ei ole vaja mitte midagi siin vähendada.
Kui teil ei jätku nii palju oidu, et endine Kaitseväe juhataja, endine Kaitseministeeriumi kantsler, endine Kaitseväe juhataja asetäitja ei tohi minna kaitsetööstusesse ja seal kohe hakata saama suuri tellimusi riigilt, siis see haiseb, see on korruptsioon, see ei tugevda Eesti riigikaitset, see halvendab Eesti riigikaitse tegelikku toimimist ja ka mainet. Kui te sellest aru ei saa, vaid siin vastu rinda taote, siis on tegelikult probleem üldse mitte minus, vaid ikka Reformierakonna mentaliteedis.
Ega ma ilmaasjata ei lugenud ette siin VEB Fonde ja R-Hoolduseid. See on teie mõtteviis. Ja nagu näha on, kui te riigikaitse miljardeid jagate, siis see mõtteviis on ikka täpselt sama: kõik on kõige paremas korras, juriidiliselt on kõik korrektne, raha ju liigub, inimesed liiguvad, kõik on õnnelikud – kuidas see oli, laululust ja pärituul, jah? Aga see on kõigi meie raha.
Mina ei ole nõus selle üleskutsega, et oleme siin ühtsemad kõik selles küsimuses, sest te sisuliselt ju kutsute üles Riigikogu ja veel opositsioonierakonda ühtsel moel toetama raha raiskamist, ebaotstarbekohast kulutamist, korruptsiooni, süsteemset ja institutsionaliseeritut, mis siis, et juriidiliselt korrektselt võib-olla. Ehkki ma ei ole ka selles kindel, et see on juriidiliselt korrektne. Korruptsioon! Ma ei ole nõus teiega koos korruptsiooni siin kinni mätsima. Vastupidi, mina tahaksin, et te ka koos minuga korruptsiooni hukka mõistaksite, aga näe, nii kaugele ei jõua.
Mis puudutab nende inimeste kompetentsust, siis jaa, meil on põhimõtteline eriarvamus Heremi kompetentsuses. Ta tagus rusikaga vastu lauda ja endale vastu rinda 2020. aasta lõpus ja teatas, et Eestile õhutõrjet vaja ei ole, temale õhutõrjet vaja ei ole. See inimene ei ole kompetentne. Ainus, mida ta oskab, on koos Palmi ja Heremiga teha firmasid, et riigi raha võtta, kui ta läheb pärast erasektorisse.
Ma küsiks uuesti: kas te ikka ei arva, et peaks midagi ette võtma, et asi ka paistaks hea välja, mitte lihtsalt juriidiliselt korrektne ei oleks?”
Marti Helmet täiendas Mart Helme: “Kristen Michalit ei olnud ruumis, kui Martin Herem teatas, et talle ei ole õhutõrjet vaja. Ma olin ruumis, nii et need ei ole mingisugused laest võitud väited. Meie tahtsime õhutõrjet juba aastal 2020, sest oli selge, et – me olime näinud juba Vene agressiooni ka Gruusias ja oli selge, et – Eestil seda relvaliiki või seda tõrjeliiki on väga vaja. Ja tema teatas, et talle ei ole seda vaja. Ma olin ise ruumis, nii et see ei ole laestvõetud väide.
Nüüd väide, et see on normaalne, et nad lähevad kaitsetööstusse, ja et kaitsetööstust on igal riigil vaja – muidugi on vaja, ainult et ma mäletan seda, kuidas meil oli kaitsetööstus 1990. aastatel, Arsenali nimeline kaitsetööstus, rajatud juba esimese Eesti Vabariigi ajal, ja see likvideeriti. Ja minu meelest oli tol korral valitsuses Reformierakond ja Isamaa, kes selle kaitsetööstuse likvideerisid. Tootsid väga huvitavaid asju – miine, laskemoona, miinipildujaid, põnevaid asju tootsid–, aga see likvideeriti, et “meil ei ole vaja”. Jällegi oli, et “meil ei ole vaja, meil ei ole sellega teha midagi”. Nii et kaitsetööstust on vaja ja ettenägemisvõimet on ka vaja.
Nüüd, minu küsimus puudutab aga ikkagi seda rahakasutust. Rahakasutus on selline, et meil sõlmiti mingisuguse 400 miljoni eest raamleping – raamleping riiulifirmaga. Meil on Frankenberg, kellele on vist seitse või kaheksa miljonit praegu eraldatud ja kelle puhul on leping minu andmetel selline, et riik sisuliselt ehitab selle eraettevõtte tehase üles ja hakkab siis selle eraettevõtte käest ostma toodangut. See on ju puhas korruptsioon, kulla sõbrad, kui te sellest aru ei saa. See võib küll väga läbipaistev olla, nagu te ütlete, et meie korruptsiooniindeks näitab, et me oleme väga läbipaistev riik – olemegi, täiesti läbipaistev korruptsioon. Mul oleks tore, kui ma teen firma ja riik maksab mulle selle firma tegemiseks kõik kulud kinni ja siis hakkab minu teenust ostma. Suurepärane! Midagi paremat ei oska tahta.
Aga oskate te mulle seletada, et missugused on garantiid, et sealt tõepoolest hakkab tulema ka Eesti riigile vajalikku toodangut, mitte toodangut, mida hakatakse müüma välisrikidesse.”