Kahjuks jääb üha vähemaks neid, kes mäletavad Nõukogude poliitilise ja majandusliku süsteemi absurdsust, nooremate põlvkondade jaoks on see nagu ulme ja neile ei jõua kohale vanemate inimeste arusaam, et samas kohas me oleme juba olnud.
Nõukogude ajal ehitati kommunistliku lööktöö korras Baikali-Amuuri magistraali, mis kulgeb mägistel taigaaladel põhja pool vana Transsiberi raudteed. BAM otsustati sõjaohu tõttu rajada kaugemale Hiina piirist, kellega tollal olid kehvad suhted, samuti loodeti pääseda lähemale Siberi ja Kaug-Ida rikkustele.
Kes on vaadanud 4×4 meeskonna seiklusi Siberis ja Kaug-Idas, need on näinud, kuidas BAM-il valitseb vaikus, rongid liiguvad, aga harva. Ei saanud trassist uut Siberi tuiksoont.
Sama kordub sisuliselt ka Rail Balticul, kus kõik on algusest peale viltu läinud. Kõigepealt leiti Ernst&Youngi tasuvusuuringutes mitmemiljardiline valearvestus. Edasi tuli kõik riburada: trassi maksumus aina kallines, tähtajad läksid üle, ära jäi ridamisi neid põhjusi, mille pärast ehitust alustati (näiteks kaubatransiit, eriti Venemaalt lähtuv), sigines korruptsioon (mida Lätis uuritakse, Eestis mitte) jne. Kõik see on googeldades leitav ja kõigest sellest on kirjutanud ka peavoolumeedia.
Nüüd kirjutab Delfi Ärileht: “RB tippjuht: Rail Baltica õigeaegne valmimine ei ole enam isegi teoreetiliselt võimalik”. Ehk “Senise otsustusvõime ja edasimineku juures ei ole Rail Baltica valmimine Lätis 2030. aastaks isegi teoreetiliselt võimalik,“ ütles RB Rail AS-i nõukogu esimees Matīss Paegle.”
Kui lätlased oma lõiguga valmis ei jõua, muutub kõik Eestis tehtav sisuliselt mõttetuks, sellest saab trass Häädemeeste ooperiteatrisse, nagu irvhambad ütlevad, meenutades vanu jutte sellest, kuidas RB-ga saab Berliinis kultuurielamusi nautimas käia.
Ja mis toimub Rail Balticu trassil? Kõik läheb vanaviisi edasi, Eesti ehitab innukalt raudteed Häädemeestele edasi, üha uued summad maetakse sisuliselt maha, Rapla ja Harjumaa on segi keeratud, mingeid positiivseid uudiseid ei ole… kas see on tark käitumine?
Lihtsamalt kokku võttes: katastroof terendab silmapiiril, aga keegi ei kergita kulmugi, kõik töötavad rahumeeli edasi, matavad raha ja muid vahendeid hiigelehitusse edasi, kihutavad rõõmsate nägudega otse kuristikku, lükates vältimatut aina tulevikku, lootuses, et ehk… lõpuks tuleb siiski tunnistada, et üks superkäkk tekkis taas juurde ja keegi ei vastuta.
Ja keegi ei saa arugi, et just see on see, mida me Nõukogude Liidu puhul välja naersime, see mõttetu raha raiskamine ja tühi töö, mis kellelegi midagi ei anna, ja nagu tollalgi, keegi ei vastuta. Ei, nõukogude ajal juhtus, et mõni pea lendas, aga nüüd mitte.
Kuidas on see võimalik? Sest ka Euroopa Liit on Nõukogude Liit. Ka euroliit on muutunud meeletuks bürokraatiapesaks, kus kõik sellised asjad on võimalikud. Ja nagu NLiidus, mõõdetakse ka Brüsselis juba banaani kõverust.
Rohepööre on ju samasugune, nagu oli Gorbatšovi alkoholismi-vastane võitlus: üleöö muutusid kõik täiskarsklasteks, kõik alkoholiga seotu lammutati maha (päris kõike ei jõutud), mingeid analüüse võimalike tagajärgede kohta ei tehtud – lihtsalt alustati lambist üks kampaania, mis tundus õigena. Tagajärjeks oli NLiidu kokkukukkumine, kui korraga tulid nii Tšernobõli avarii, Afganistani sõda, “kuiv seadus”, naftatööstuse ümberkolimine Lääne-Siberisse, võidurelvastumine… majandus ei pidanud vastu.
Ka euroliidul on samad mured: rohepööre, mida veel ainult EL täismahus harrastab ja sellest kaduv konkurentsivõime maailmaturul, kõrged energiahinnad, sõdimine Ukrainas ja enda taasrelvastamine, massimigratsiooniga seotud hiigelkulud koos julgeolekukulutustega islamismi vaoshoidmiseks, jne, jne. Varsti on ka EL-i bürokraatlik ja föderaliseeruv variant minevik.
Lõpuks veel üks meenutus Nõukogude Liidust: Sotši taliolümpiamängude keskuse rajamise alghind oli 15 miljardit, lõpphind kujunes kolm korda kallimaks. Venemaa kohta öeldi, et kolmandik läks ehitamisele, kolmandik tehtud vigade parandamiseks ja kolmandik “määrimiseks” ehk altkäemaksudeks või varastati reformierakondlikult ära.
Uued Uudised