MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi viimase küsitluse kohaselt peab 78 protsenti vastajatest seksuaalvähemuste toetusürituste korraldamist lastekaitsepäeval ebasobivaks; küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.
Viljandi linnavalitsuse otsus mitte lubada Eesti LGBT Ühingul 1. juunil Viljandi Vabaduse platsil Baltic Pride’i programmi kuulunud üritust korraldada tekitas avalikkuses elavat arutelu. Linn põhjendas keeldu lastekaitsepäevaga, korraldajad aga kritiseerisid otsust ning pidasid seda põhjendamatuks. Ühiskonnauuringute Instituut küsis viimases küsitluses kodanikelt, kuidas nemad suhtuvad sellistesse üritustesse ning LGBTQIA+ teemadesse üldisemalt.
Vastajatelt küsiti, kas nende hinnangul on sobilik korraldada seksuaalvähemuste (LGBTQIA+) avalikke toetusüritusi lastekaitsepäeval? 78 protsenti vastas “ebasobilik” või “pigem ebasobilik”, 15 protsenti “pigem sobilik” või “sobilik” ning kaheksa protsenti ei omanud seisukohta.
Erakondliku eelistuse järgi peab sellise ürituse korraldamist lastekaitsepäeval ebasobivaks 96 protsenti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Keskerakonna, 90 protsenti Isamaa, 63 protsenti Parempoolsete ja 58 protsenti Reformierakonna toetajatest. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajate seas leiab seevastu 52 protsenti, et sellise ürituse korraldamine lastekaitsepäeval on sobilik.
Viljandi juhtumiga haakub ka järgmine küsimus, kas vastaja hinnangul peaksid riiklikud või kohalike omavalitsuste asutused edendama seksuaalvähemuste (LGBTQIA+) õiguseid ja teemasid? 68 protsenti vastas “ei” või “pigem ei”, 22 protsenti “pigem jah” või “jah” ning 10 protsenti ütles “ei oska öelda”.
Lisaks küsiti vastajatelt: “Tartu Ülikool teatas, et osaleb ametlikult Baltic Pride’i rongkäigul (LGBTQIA+ toetusüritus) ning kutsub üliõpilasi ja töötajaid üritusel osalema. Kas Te kiidate Tartu Ülikooli sellise otsuse heaks?” 63 protsenti vastas “ei” või “pigem ei”, 25 protsenti “pigem jah” või “jah” ning 11 protsenti ütles “ei oska öelda”.
Veel küsiti, kui oluliseks vastaja peab seksuaalvähemuste (LGBTQIA+) õiguste ja teemadega tegelemist ühiskonnas? 64 protsenti vastas “ebaoluliseks” või “pigem ebaoluliseks”, 28 protsenti “pigem oluliseks” või “oluliseks” ning seitse protsenti ütles “ei oska öelda”.
Norstati küsitlus viidi läbi 8. juunil veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1002 vastajat. (BNS)