Riigikogu opositsioonierakonnad esitasid täna umbusaldusavalduse rahandusminister Jürgen Ligile (Reformierakond). Umbusaldamine võeti täna kohe ka esimesel võimalusel päevakorda, kui kõne pdias EKRE esimees Martin Helme, tuues välja umbusaldamise põhilised põhjused.
Martin Helme: “Eesti riik liigub pankrotikursil ja rahandusminister Ligi keeldub seda tunnistamast. Samuti ei ole ta valmis astuma samme, mis parandavad meie elanike toimetulekut ja ettevõtete konkurentsivõimet. Samamoodi jätkates pärandame tulevastele põlvedele hiigelvõlad, mis omakorda avaldab tugevat mõju Eesti riigi igapäevasele toimimisele ja rahanduslikule jätkusuutlikkusele.
Eesti riigi eelarvestrateegia näeb ette riigivõla hüppelist kasvu. Aastaks 2029 tõstab selle teenindamiseks vajalikke intressimakseid praeguselt ligi 200 miljonilt eurolt 464 miljoni euroni. Juhin tähelepanu, et need on optimistlikud prognoosid. On ka prognoose, mis ütlevad, et see võib ulatuda kuni 700 miljoni euroni aastas. Riigivõlg kasvab nelja aastaga kokku 7,7 miljardi võrra ehk praeguselt enam-vähem 10 miljardilt 17,5 miljardi euroni ehk praktiliselt kahekordistub. Et Eesti riik saaks toimida, peame jooksvate kulude katteks pidevalt laenu võtma. Riigivõla hüppeline kasv on toimunud Reformierakonna valitsemise ajal. Kahel viimasel aastal on rahandusministri ametit pidanud Jürgen Ligi.
Eesti riigi võlaspiraali pärast ei muretse ainult umbusaldusavaldusele alla kirjutanud Riigikogu saadikud. Negatiivse hinnangu andis riigirahandusele ka hiljuti Eestis viibinud Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMF-i delegatsioon. Rahvusvahelised eksperdid tõid välja, et prognooside kohaselt läheb Eesti eelarve pärast käesolevat aastat veelgi rohkem tasakaalust välja ning praeguste poliitikate jätkumisel liigub riigivõlg jätkusuutmatul kursil.
Selle asemel et kriitikat omaks võtta ja olukorra parandamiseks vajalikke samme astuda, süüdistab Ligi nagu ikka eelmisi valitsusi ja peab enda otsuseid ainuõigeks. See ei ole rahandusministrile kohane käitumine. Jürgen Ligi väljaütlemised näitavad täielikku arusaamatust inimeste ja ettevõtete tegelikest probleemidest. Paljud tema kommentaarid tekitavad paratamatult küsimuse, kui adekvaatselt minister toimuvat üldse hindab.
Näiteks soovitus mitte vaadata tankla poole ja ise hindadega hakkama saada või väide, et toiduainete hindade langetamine oleks rumal otsus, tekitavad pehmelt öeldes hämmingut. Rahandusminister peab teenima riiki ja tema inimesi, mitte suruma üleolevalt peale oma poliitilisi tõekspidamisi.
Eesti on varsti ainus Euroopa Liidu riik, kus ei rakendata toiduainetele vähendatud käibemaksumäära. Taanis astus ametisse hiljuti uus valitsus, mis on jõudnud arusaamisele, et toit on muutunud luksuskaubaks ja see vajab maksuerisust. Paraku ei ole see teadmine jõudnud kohale ei Reformierakonnale ega Jürgen Ligile. Eesti on Euroopa Liidus toiduainete kallinemise tempo poolest esikohal. Toidu hind on Eestis viimastel aastatel tõusnud 60%, ületades keskmist inflatsiooni, ja see on muutunud luksuskaubaks. Kaubandusketid räägivad müügimahtude langusest ja poevarguste arv kasvab pidevalt. Iga nädal sulgeb ukse mõni tunnustatud restoran. Samas ei soovi Jürgen Ligi toiduainete käibemaksu teemat isegi mitte arutada.
Samal lühinägelikult tegutseb Jürgen Ligi ka kõrgete kütusehindade tingimustes. Rahandusministri tegevusetus kahjustab Lähis-Ida sõjategevusest tingitud kütusehindade tõusu olukorras tõsiselt inimeste ja ettevõtete heaolu ning toob kaasa vaesuse kasvu ning pankrottide arvu suurenemise. Kuigi mitmed riigid on võtnud kasutusele erinevaid meetmeid mootorikütuse hindade tõusu alandamiseks, ei kasuta Jürgen Ligi tegelikke hoobasid hinnakriisi mõjude leevendamiseks. See tähendab, et meie majandust ootab järjekordne löök.
Ma omalt poolt lisaks ka seda, et mulle on arusaamatu, kuidas on võimalik, et Jürgen Ligi oma tänases ametis teeb seda, mida ta teeb, selles valguses, mida ta on terve elu rääkinud. Kõik, mis ta teeb, on vastuolus sellega, mis on olnud tema poliitiline retoorika. See on skisofreeniline!”