11.08.2015
maalipilt
Alates 11. augustist saab Tartu Linnaraamatukogus vaadata Tartu Lastekunstikooli õpilaste näitust “Vägiloom”, mis oma sisu ja vormi poolest suhestub nii väiksema kui ka suurema kunstipublikuga. Antud näituse põhiliseks stiiliks on arusaadavatel põhjustel naivism, kuid seda ei tasu alahinnata. Nii mõnigi kunstikoguja, kes austab seda kunstivoolu, leiaks “Vägilooma” näituselt omale uue teose.
1982. aastal toimus Pariisis naivistide näitus nimega “Les Peintres du cæur sacré” (puhta südame maalijad), mille järel hakkasid selle kunstivoolu kohta levima terminid „puhta hinge kunst“ ja „süütu kunst“. Leiti aga, et see ei sobi tänapäeva, kuna väga keeruline on leida neid tõeliselt süütuid maailmanägijaid, keda ümbritsev pole suutnud eriti mõjutada. Nii on kirjas M. Vallikivi artiklis “Naivismi teine tulemine”. Vägilooma näituse paljud teosed võiksid aga kuuluda termini alla „puhta hinge kunst“, kuna lapsed on meie maailmas need, keda ümbritsev on kõige vähem mõjutanud. Lapsed on need „süütud maailmanägijad“, olgugi et nad on varustatud nutitelefonide jm tehnikaga.
Näituse teema autor, Tartu Lastekunstikooli õppealajuhataja Martha C. Stewart, mõtestab näituse sisu lahti järgnevalt: „Põlisrahvad uskusid, et iga inimese sees pesitseb hinge- või väeloom. See on tegelane, kes meie üle valvab ja meid kaitseb. Ta ilmneb looma kujul selleks, et me teda paremini ära tunneksime. See, kas ta kehastub suurte küünistega karuks, valvsaks öölinnuks või hoopis libedaks maoks, ütleb palju meie iseloomu kohta.
Kaasajal ei ole see legend kuskile kadunud – Harry Potterit kaitses loits, mis võttis isahirve kujutise, „Videviku” saagas oli libahunt Jacobi identiteet tihedalt seotud indiaanlaste tootemlooma pärimusega. Veel võib näiteks tuua superkangelased nagu Batman, Ämblikmees ning miks mitte ka Mees, kes teadis ussisõnu.
Tartu Lastekunstikooli õpilased jäädvustasid igaüks seda sisemist looma, kellelt nemad jõudu ammutavad. Pole üllatav, et maalidel on lisaks loomakujutistele, esindatud ka videomängudest tuntud tegelased, Ipodid ning kiirtoit – ka need võivad olla väe allikaks. Kuid nagu igas pärimuses ja muistendis ei pääse kangelane üksi võidule, vaid vajab selleks ustavate kaaslaste tuge, nii ka Lastekunstikooli näitus mõjub ühtse tervikuna vaadatuna kõige jõulisemalt.“
Näitus on avatud 11.08-12.09.2015 muusikaosakonna galeriis, II ja III korruse fuajees ning eestikeelse ilukirjanduse saalis.