Sotsiaalministeeriumil jäi 2025. aastal eelarvest üle 142,8 miljonit eurot. See number ei tekita rahulolu, vaid sügavat muret. Põhjus peitub selles, et Eestis sündis mullu vaid 9240 last – koguni 2374 last vähem, kui Statistikaameti kõige mustem stsenaarium ette nägi. Samal ajal kasvab pensionäride arv kiiremini, kui keegi oskas prognoosida. See ei ole lihtsalt arvutusviga, see on oma mullis elamise tulemus.
Ministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa, transaktivist ja endine Praxise nõukogu esimees, räägib rahulikult prognoosimise raskustest, rahvastikusündmustest ja väikestest muutustest, mis toovad kaasa miljonite eurode suuruse eksimuse. Just see külm ja ametlik toon ongi kõige häirivam. Selle asemel, et ausalt öelda, et Eesti rahvast ei sünni enam piisavalt, peidetakse katastroof tehnilise jutuvada taha. Kas ministeerium ei mõista või ei taha tunnistada hirmuäratavaid muutusi?
Valed prognoosid, isegi kõige pessimistlikum variant läks täiesti metsa, ei räägi ainult matemaatilisest küündimatusest. Need paljastavad riigi statistilise kanapimeduse ja suutmatuse reaalsusega silmitsi seista. Kui riik ei suuda ette näha iibe arenguid, kuidas saab ta olla usaldusväärne pensionide, koolide, haiglate või riigi julgeoleku planeerimisel? Mõistagi ei ärata usaldust ka soroslastest ja soomuutjatest kantslerid, kes mõjuvad demograafilise olukorra karikatuurina.
See eelarveülejääk ei ole kokkuhoid. See on märk sellest, et maksumaksjatelt võeti liiga palju raha, samas kui noored pered kannatavad ja homne päev muutub aina hirmutavamaks. Eesti rahvas sureb välja kiiremini, kui ametlikud raportid julgevad tunnistada. Faktide ees ei tohi silmi sulgeda.
Me vajame ausat arutelu demograafilise kriisi üle ning julgeid perepoliitilisi otsuseid. Mitte bürokraatlikke vabandusi ja uute prognooside täpsustamist. Muidu kaotame oma riigi välisvaenlase abita, vaikides ja ilustatud numbrite taha varjudes. Me sureme transaktivistide geniaalsel juhtimisel lihtsalt välja.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 25.06.2026