Ukraina eesliinil võitlev eestlane rääkis Postimehele, et Eestisse ehitatud kaitsekraavid on liiga madalad ja vale kaldega, mistõttu need on vaenlase tankidele kergesti läbitavad.
Kokku kolm ja pool aastat Ukrainas eesliinil Venemaa vastu sõdinud Eesti võitleja väitis, et need kaitsekraavid, mis on viimase kahe kuu jooksul ekskavaatoriga kaevatud Kagu-Eestisse riigipiiri külje alla, ei ole oma mõõtmetelt ja kujult piisavad, et vaenlase tankide edasiliikumist märkimisväärselt pidurdada.
Vene tank läheb sellistest kahe meetri sügavustest ja nelja meetri laiustest kraavidest, nagu neid on Setomaale rajatud umbes kümme kilomeetrit, kergesti läbi.
Tekib küsimus, miks on Eesti riik tohutu raha eest tellinud praaki ning kes selle eest vastutab? Kuidas on võimalik, et suurte kaitsetellimustega ilmneb järjest fopaasid ja raha tuulde külvamist, aga kaitseminister Hanno Pevkur on ikka ametis nagu miska.
Kaitseväe peastaabi pioneeriinspektor kolonelleitnant Ainar Afanasjev lausus Kagu-Eesti tankitõrjekraavide kohta Postimehele, et ükski tõke ei seiska vastast, kui see ei ole kaetud tulega ja kombineeritud teiste tõketega, nagu näiteks traadi ja miinidega. Tankitõrjekraavi eesmärk on tema sõnul tanki aeglustada ja suunata ning teha sellest hävitamiseks sobiv sihtmärk.
Selle peale küsis viidatud võitleja, et miks siis Ukraina ei kaeva selliseid kraave, kui need vaenlast kinni hoiavad.
Ta rääkis, toetudes taas Ukrainas saadud kogemustele, et niisugused kraavid nagu Kagu-Eestis suudab soomustehnika selle ette kinnitatud sahaga kiiresti kinni lükata ning tekitada ülesõidukoha.
Niisiis lähevad mingi osa kaitsekulutusetest ja julgeolekumaksudest tühja või kurat teab, kuhu.
Allikas: