Teatud seltskond tembeldab jätkuvalt oma poliitilisi konkurente “Kremli narratiivi esndajateks”, kuid pigem on selline nende endi reaalne tegevus. Jutt käib Eesti võimupoliitikutest.
Hiljuti tõid kodanikuaktivistid välja jahmatava uudise sellest, kuidas Eesti riik kavatseb piirata inimeste isikliku peenramaa suurust. Selle avalikustamise peale hakkasid Põllumajandus- ja Toiduamet ja naljaminister Hendrik Johannes Terras ennast kibekähku välja vabandama, aga küsimus jääb: kuidas üldse sellele tuldi?
Me elame kriiside ajastul. Venemaa agressioon Ukrainas muutis sõjaohu täiesti reaalseks. Eesti peab mõtlema oma toidujulgeolekule, aga sellega on lood üsna halvad, nagu on sellele tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll ja teisedki riiklikud institutsioonid. Me suudame varustada igat kümnendat inimest lühikese aja vältel.
Kui peaks puhkema sõda, lahkuvad paljud eestlased drooni- ja raketirünnakute eest linnadest oma maakodudesse. Otsesest surmast ehk pääsetakse, aga nälg on reaalne. Põllumajandus on koondunud suurtootjate kätte, väiketalud kiduvad ja surevad välja ning enamik maainimesi ise toitu ei tooda. Piimanõusid ja lihapütti pole kodudes kindlasti, kuid omad aiamaad on paljudel endiselt ja seega on olemas vähemalt juurikad.
Ja sellises raskes olukorras tuli kellelgil pähe hakata inimestel oma toidutootmist piirama hakata. See on ju otsene kahjurlus, riiklike huvide vastu töötamine. Totalitaarsetes ühiskondades pandi sellise asja eest “seina äärde”, meil aga peaks nende kahjurite vastu huvi tundma kapo. Liiga palju on viimasel ajal selliseid kummalisi algatusi tulnud, mis peaksid riiki halvama, alates sellest, et Ukraina sõja alguses andis rinderiik Eesti ära kõik oma kahurid, kuni selleni, et haridusministeeriumi tippametnik seadis kahtluse alla Tartu rahu olemuse.
EKRE presidendikandidaat Mart Helme on viimasel ajal Riigikogus korduvalt rõhutanud, et inimestele peab andma võimaluse piiranguteta pidada enda otstarbeks loomi ning harida maad – et kriisi ajal suudaksid nad ise mõnda aega toime tulla. Praegu sõltub ju maainimenegi poest, sõja ajal aga võib maapoodide varustamine katkeda. Toidujulgeolek on praegune kriitiline ajanõue.
Riigi poolt aga märkame sageli lausa teadlikku töötamist selles suunas, et kriiside ajal poleks meil midagi omast käest võtta, ei toitu, varjendeid ega relvi oma maa kaitsmiseks. Kus need Kremli agendid tegelikult peituvad?
Uued Uudised