EKRE poliitik, endine maaeluminister ja praegune Riigikogu aseesimees Arvo Aller on aastate jooksul nii valitsuses kui opositsioonis näidanud üles tõelist pühendumust Eesti kodumaise toidutootmise ja põllumajanduse kaitsmisel. Ta on avaldanud Eesti põllumeestele keerulistes oludes alati toetust ning tema sõnavõtud on hoidnud toidujulgeoleku teemat pidevalt üleval.
Juba 2020. aastal, COVID-19 kriisi haripunktis, tollase maaeluministrina tõdes Aller avalikult: „Tänases kriisiolukorras mõistame, kui oluline on meie kodumaine toidutootmine ja toidujulgeolek.“
Ta rõhutas, et tarbijad saavad ise panustada, eelistades Eesti toitu. Sel perioodil kasvas põllumajanduse toodangu väärtus üle miljardi euro ning Eesti päritolu toidu eksport näitas tugevat kasvu – selge märk, et kodumaine tootmine toimib, kui seda toetatakse.
2024. aasta aprillis Riigikogus maaelukomisjoni olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul „Kuidas tagada veterinaaria tulevik“ tõi Aller teravalt esile spetsialistide järelkasvu vajaduse: „Eesti toidujulgeolek vajab veterinaaride järelkasvu, mitte „suunamudijaid“.“
Ta juhtis tähelepanu rahastamise puudujäägile (ligikaudu 2 miljonit eurot) ja rõhutas, et ilma piisava veterinaaride arvuta on kogu toiduahel ohus. See sõnavõtt aitas hoida fookust praktilistel probleemidel, mis mõjutavad igapäevast toidujulgeolekut.
Viimastel aastatel on Aller olnud eriti aktiivne seoses Euroopa Liidu uue rahastusperioodi vahenditega. Ta on korduvalt kritiseerinud EL eelarvepoliitikat, mis vähendab liikmesriikide toidujulgeolekut ja regionaalset kindlust. Samal ajal on ta Riigikogus nõudnud selget seisukohta 546 miljoni euro suunamise kohta Eesti põllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks (otsetoetuste ühtlustamine EL keskmisega).
2026. aasta alguses küsis Arvo Aller otse regionaal- ja põllumajandusministrilt: „Toidujulgeolek on üks oluline. Kas see 546 miljonit läheb konkreetselt põllumajandusele ja põllumeestele, et tõsta ja tagada nende konkurentsivõimet?“
Ta hoiatas, et raha ei tohi hajutada teedeehituseks või muudeks valdkondadeks pelgalt „toit“-sildi all. EKRE fraktsioon toetab Alleri sõnul täielikult nende vahendite suunamist põllumajandusse, sest põllumajandus on Eesti riigi jaoks strateegiliselt võtmetähtsusega valdkond.
Alleri sõnavõtud ei tulene ainult poliitilisest positsioonist – ta on ise üle 20 aasta juhtinud Ida-Virumaa Talupidajate Liitu ja tunneb sektorit seestpoolt. See praktiline taust annab tema sõnadele usaldusväärsuse, mida põllumajandusorganisatsioonid on korduvalt tunnustanud.
Tema tegevus on aidanud: hoida toidujulgeoleku teemat avalikus arutelus ka kriisivabadel aegadel; suruda valitsust vastutama EL vahendite õiglase jaotuse eest; rõhutada, et toidujulgeolek on osa laiemast julgeolekust (koos energia- ja inimjulgeolekuga).
Arvo Aller ei ole lihtsalt üks poliitik, kes aeg-ajalt teemat puudutab. Ta on olnud järjekindel eestkõneleja, kes on nii ministri kui Riigikogu liikmena pannud oma kogemuse ja autoriteedi kaalule Eesti põllumeeste ja tarbijate huvide kaitseks. Tema sõnavõtud on aidanud tagada, et toidujulgeolek ei jääks pelgalt ilusaks sõnaks, vaid muutuks konkreetseteks otsusteks ja ressurssideks.
Eesti toidujulgeolek on tänu sellistele pühendunud inimestele nagu Arvo Aller tugevam – ja tema võitlus jätkub.