Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud esitas Riigikogu kultuurikomisjonile strateegilise visiooni „Uus muinsuskaitse – kohanev pärandivalitsemine“. Hiljuti toimus Toompeal Riigikogu kultuurikomisjoni laiendatud istung, millest võttis asendusliikmena osa ka Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets, kes ajaloolasena tunneb sügavat huvi pärandkultuuri vastu ja ise samuti koos perega restaureerinud ajaloolist Kulina mõisat.
Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ) delegatsioon tutvustas kultuurikomisjonile ehituspärandi ja muuseumivaldkonna kestlikkuse tagamiseks koostatud kava. Arutelu keskmes on vajadus jõuda riiklike ametkondadega partnerluspõhisele pärandihaldusele, käsitledes ajaloolist hoonefondi Eesti julgeoleku, identiteedi ja regionaalarengu strateegilise ressursina.
Istungil osalenud EAHÜ koordinaator Tõnu Kiviloo rõhutas, et ehitismälestiste seisukord on kriitiline – ligikaudu 32% ehituspärandist ehk 1612 hoonet on halvas või avariilises seisukorras. Kiviloo osutas süvenevale rahastuslõhele, kus 2026. aasta mälestiste toetuste vajadus küündis 24 miljoni euroni, kuid riiklik võimekus kattis sellest vaid 4,33 miljonit eurot. „Ajaloolised hooned ei ole isoleeritud kuluartikkel, vaid regionaalse elujõu ankrud. Restaureerimise eelistamine uusehitusele võimaldaks riigil säästa pikas perspektiivis ligi 6 miljardit eurot, vältides dubleeriva taristu rajamist valglinnastumise surve all,“ sõnas Kiviloo.
EAHÜ visioon näeb ette ajalooliste hoonete – mõisate, koolide ja pastoraatide – kohandamise piirkondlikeks kogukonnakeskusteks, mis tagavad kodanikele paigalejäämise õiguse. Olukorras, kus riiklikud ja erateenused (postkontorid, pangakontorid, väikepoed) on maapiirkondadest kadunud või taandumas, pakub ajalooliste hoonete kohandamine kogukonnakeskusteks soodsa pinnase mikroettevõtlusele, kaugtööle ja täiskasvanuõppele ning üldisele kompetentsi kasvule, hoides ära sotsiaalse, haridusliku ja majandusliku isolatsiooni.
EAHÜ tegi ettepaneku suunata vähemalt 50% Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) pärandvara müügitulust tagasi muinsuskaitse toetusfondi. Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Reesi Sild kinnitas istungil riigi eeskuju olulisust ning märkis, et ettevalmistamisel on ettepanekud riigi kinnisvarapoliitika põhialuste täiendamiseks.
EAHÜ ettepanek on mälestiste inventuuri protsessi käigus võtta kasutusele klassifitseerivad kategooriad (väärtusskaalal A – F). See loob omanikele parema õigusselguse. EAHÜ ootus on, et inventuuri läbiviimine ei veniks ning sellega kaasnevatesse menetlustesse kaasataks omanikke juba protsessi esimestes etappides. Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson toetas suunda olla omanikele nõustav partner ning märkis, et mälestiste nimekirja korrastamine on ametis algatatud.
Kirikukogudustel ja pühakodadel on Eesti sotsiaalses infrastruktuuris unikaalne roll, mis ulatub kaugemale usutalitustest. Kirikud on sageli maapiirkondades viimased avalikud kohad, kus toimub vahetu inimlik kontakt ja sotsiaalne sidusus. Pühakojad toimivad kontserdi- ja näitusepaikadena ning mälestusürituste kohtadena, olles kogukonna mälu ja identiteedi kandjad.
Kogudused pakuvad diakooniatööd ja hingehoidu, täites tühimiku inimeste emotsionaalses toetamises ja vaimse tervise hoidmisel piirkondades, kus muud tugivõrgustikud on kadunud.
EELK piiskop Anti Toplaan ja EAÕK protodiakon Ignatios Indrek Rand osutasid pühakodade multifunktsionaalsele rollile sotsiaalse sidususe hoidjana ja piirkondlike kerksuskeskustena kriisiolukordades. Toetuste planeerimisel on vajalik horisontaalne sidustamine erinevate ministeeriumite (siseministeerium, kliimaministeerium jne) meetmetega.
Kohtumisel rõhutati, et ligi 66% riiklike muuseumide museaalidest asub ebasobivates tingimustes. EAHÜ toetab Põhja- ja Lõuna-Eesti ning Hiiumaa strateegiliste pärandihoidlate rajamist.
EAHÜ rõhutab, et mälestiste säilitamine on üks tõhusamaid kliimameetmeid.
Olemasoleva ajaloolise hoone restaureerimise süsiniku jalajälg on alati väiksem kui uue hoone ehitamisel, isegi kui viimane on energiatõhus. Uusehitus nõuab massiivset süsinikuheidet materjalide tootmisest ja transpordist, samas kui ajaloolises hoones on see süsinik juba aastakümneteks „lukustatud“.
EAHÜ on unikaalne vabatahtlik koostöövorm, mis koondab ajalooliste hoonete omanikke, kirikukogudusi, muuseume, mõisakoole ja valdkonna eksperte, esindades pärandisektori ühist vaadet Eesti kestlikkuse tagamisel.