See on ammu teada, et vihakõneseadused on poliitilis-ideoloogiline tööriist teise maailmavaatega oponentide vastu, pääsemaks mööda sõnavabadusest. Miski neis seadustes ei toetu reaalsusele.
Mõne aja eest üllitati Brüsselis resolutsioon romade ehk endise nimega mustlaste kaitseks. Üks kommentaator ütles selle peale: “Mul on kõigi rahvaste ja rassidega häid kogemusi, aga mustlastega mitte ühtegi. Kui see rahvas tahab teistega läbi saada, peavad nad alustama endast. Negatiivne suhtumine mustlastesse on enamasti õigustatud ja põhjusega – kui seda hakatakse vihakõneseadusega reguleerima, läheb olukord veelgi hullemaks, ja olen kindel, et mustlased hakkavad seda seadust veel raha väljapressimiseks kasutama.”
Tõepoolest, võib pool Euroopat kinni panna, aga kui mustlased ise oma maine heaks midagi ei tee, läheb asi hullemaks, nagu ta on igas vaenukõneseadusega riigis läinud.
Kas keegi usub, et “homofoobia-ravi” vaenukõneseadusega teeb geid kellelegi armsamaks? Seda enam, et nad ise on agressiivsed: käivad konservatiivide üritusi oma plaguga provotseerimas, topivad oma üritusi ühiskonnale tähtsate sündmuste ajale, nagu lastekaitsepäev… Venemaal tehti neile juba enne sõda vastukäik: Arhangelskis anti homoparaadi luba augustipäevale, mil langeb kokku dessantvägede päevaga.
Suurbritannias on väga karm islamofoobia-vastane seadus, millega pannakse sadu britte vangi. Milline on tagajärg? Šariaadiühiskond hakkab üha enam laiutama, valged britid muutuvad üha vihasemaks ja asi hakkab meenutama Põhja-Iirimaa moodi varjatud kodusõda.
Vaenukõneseadused ei muuda mitte kusagil mitte midagi paremaks, vaid eskaleerivad olukorda veelgi, sest agressiivsemaks muutuvad just “kaitstavad”. Eestis on geisid, kes julgevad tunnistada, et homoagenda jõulisus neile ei meeldi, kuna see häälestab konservatiivset ühiskonnaosa üha rohkem nende vastu, nemad aga tahaksid rahus elada. Meil aga nõuab isegi Inimõiguste keskus karme vanglakaristusi. “Inimõiguslased” on tšekistideks hakanud.
Ja need, keda väidetavalt kaitstakse, iseendaga ei tegele. Nad nõuavad lugupidamist teistelt, olles ise nende suhtes lugupidamatud, nagu homoagenda on traditsioonilise pere vastu. Austus tuleb välja teenida, mitte riiklikult kumminuiaga sisse peksta.
Uued Uudised