Professor Lüdecke väidab, et tuuleenergia kujutab endast tagasipöördumist keskaegse taseme energiatiheduse juurde.
Professor Horst-Joachim Lüdecke uuris oma ettekandes Saksamaal asuva Euroopa Kliima- ja Energiainstituudi (EIKE) Halles toimunud kliima- ja energiakonverentsil tuuleturbiinide energiatõhusust ning leidis, et need on elektri tootmisel äärmiselt ebaefektiivsed.
Lüdecke väidab, et inimkonna areng on alati sõltunud saadaoleva võimsuse ja energiatiheduse pidevast suurendamisest. See ajalooline areng algas põllumajanduses veoloomadega, liikus edasi keskaegsete tuulikute ja vesiratasteni, arenes edasi aurumasina ja sisepõlemismootoriteni ning kulmineerus tänapäevaste söe- ja tuumaelektrijaamadega.
Lüdecke sõnul pole inimkonna ajaloos kunagi varem ükski ühiskond nii suures ulatuses nihkunud tagurlikule meetodile, mis annab madalama võimsustiheduse kui juba väljakujunenud tehnoloogiad.
Kuna tuuleturbiinidel on äärmiselt madal võimsustihedus (keskmiselt vaid umbes 3,6 vatti ruutmeetri kohta aastas ja kohalikul tasandil, võrreldes söeküttel töötavate elektrijaamade umbes 7000 vatiga), peab ta nende ulatuslikku laienemist tehnoloogiliseks regressiks.
Lüdecke rõhutab, et tuuleturbiinidel on loodusseadustel põhinevaid põhimõttelisi vigu, mida ei saa parandada.
Lisaks äärmisele sõltuvusele ilmast („volatiilne võimsus“) kehtib ka füüsikaseadus, mis sätestab, et tuuleturbiini väljundvõimsus on võrdeline tuule kiiruse kuubiga; kui tuule kiirus langeb poole võrra, langeb väljundvõimsus vaid kaheksandikuni (12,5%).
Kokkuvõttes näeb ta katset Saksamaad peamiselt tuule- ja päikeseenergiaga varustada poliitiliselt sunnitud katsena naasta ebausaldusväärse keskaegse energiatootmise meetodi juurde, eirates seeläbi energia progressi ajaloolist põhimõtet.
Allikas: Climate Change Dispatch