Ungari peaprokurör Gábor Bálint Nagy esitas kolmapäeval, 22. juulil tagasiastumisavalduse, hoiatades, et prokuratuurist ei tohi saada poliitiliste võitluste instrument ega “igapäevaste poliitiliste huvide ja võimumängude” lahinguväli.
Nagy palus oma volituste lõppemist 25. augustil , öeldes, et tema vastu suunatud poliitilised rünnakud on ulatunud kaugemale õiguspärasest professionaalsest ja avalikust debatist ning kahjustavad usaldust enam kui 4000 prokuratuuri töötaja vastu. Ta eitas igasugust poliitilist kuuluvust ja ütles, et lahkub üksnes institutsiooni sõltumatuse ja autoriteedi kaitsmiseks.
Samuti andis ta terava hoiatuse peaprokuröri tagandamise katsete kohta, kuna käimasolevad kriminaalmenetlused ei edene poliitikute ootuste kohaselt. Ta väitis, et selline surve võib luua pretsedendi, mille kohaselt tulevased ametiisikud kardavad vallandamist, kui nad ei vasta poliitilistele nõudmistele.
Peaminister Péter Magyar vastas minutite jooksul, kujutades tagasiastumist järjekordse võiduna oma kampaanias Viktor Orbáni endise süsteemi lammutamiseks.
„Riik on vabanenud järjekordsest Orbáni nukust, kes takistas süsteemivahetust,“ kirjutas Magyar Facebookis. „Härrased, kes on järgmine?“
Fideszi äsjavalitud parlamendifraktsiooni juht János Bóka kirjeldas Nagy lahkumist kui „protesti Ungaris ülesehitatava Tisza-stiilis poliitilise autokraatia vastu“. Ta ütles, et tagasiastumine järgnes Magyari korduvatele avalikele ähvardustele ja hoiatas, et prokuratuur võidakse nüüd avaliku poliitilise kontrolli alla võtta.
Vastasseis oli kestnud alates Tisza ülekaalukast valimisvõidust 12. aprillil. Magyar nõudis korduvalt Nagy lahkumist, lisades ta algselt mitme kõrge ametniku hulka, keda ta nimetas „Orbáni marionettideks“ ja käskis neil, sealhulgas president Tamás Sulyokil, 31. maiks tagasi astuda. Juunis ütles peaminister, et Nagy peab peagi lahkuma, ja pakkus välja, et parlament naaseb küsimuse juurde, kui ta ametisse jääb.
Surve süvenes, kui Magyar käivitas oma valitsuse kampaania „ Operatsioon Puhastustuli “, mille eesmärk oli väidetavalt omastatud avaliku vara tagasinõudmine ja Orbáni ajastu institutsiooniliste jäänuste kõrvaldamine. Selle kesksete meetmete hulka kuulusid uus varade tagasinõudmise asutus, millel on süüdistuse esitamise volitused, ja nn põhiseaduse 17. muudatus.
Parlament kiitis muudatusettepaneku 13. juulil heaks 139 poolt- ja 6 vastuhäälega, kusjuures Fidesz ja KDNP boikoteerisid hääletust. Muude muudatuste hulgas lõpetas see president Tamás Sulyoki ametiaja ja nelja kohtuniku, sealhulgas Nagy eelkäija Péter Polti, mandaadi konstitutsioonikohtus. Sulyoki tagandamisega läksid presidendi kohustused ajutiselt üle spiikrile ja Tisza parlamendiliikmele Ágnes Forsthofferile.
Magyar kasutas esmaspäeval seda ajutist kokkulepet, et „lugupidavalt nõuda“ Forsthofferilt Nagy tagandamise menetlemist parlamendis. Ta tõi näiteks prokuratuuri tegevuse Ungari Rahvuspanga sihtasutustega seotud väidetava avaliku raha väärkasutamise ja Ukraina „sularahakonvoi“ uurimise puhul , öeldes, et sisukat uurimist ei saa toimuda seni, kuni võimul on „Orbáni marionett“.
Peaministri survekampaania leidis kodanikuühiskonnas hukkamõistu . Amnesty International Ungari, tunnistades küll, et peaprokuröri tagandamiseks võib olla alust, rõhutas, et peaministril pole õigust avaldada survet tegevale riigipeale. See nõudis läbipaistvat parlamentaarset menetlust, osaliselt avalikku komisjoniistungit, üksikasjalikku põhjendust ja Nagyle võimalust vastata. Amnesty väitis, et alaliselt valitud presidendi ootamine vähendaks ohtu, et endiste ametnike uurimised näiksid olevat poliitiliselt suunatud.
Nagy lõpetas Pázmány Péteri Katoliikliku Ülikooli õigusteaduse erialal ja töötas aastatel 2007–2011 Budapesti kohtunikuna, enne kui liitus prokuratuuriga. Hiljem sai temast Polti kabinetiülem ja ta asendas teda peaprokurörina 2025. aasta juunis.
Loe lisaks:
Ungaris kehtestatakse kommunistlike võtetega liberaalset diktatuuri
Allikas:
Hungary’s Prosecutor General Resigns amid Pressure from PM Magyar