Teadus- ja ajakirjandusmaailma ühendab, seda vähemalt ideaalides, tõe otsimine, kirjeldamine ja kajastamine, mis tähendab, et tõde on absoluutne väärtus.
Teadusmaailma, vähemalt teoreetiliselt, valitseb teaduslik meetod. Ühe levinuma seletuse kohaselt tähendab see tõeste teadmiste saamiseks vajalikke toiminguid, millest omakorda võib järeldada, et tõde ja tõesed teadmised on absoluutsed väärtused, mille poole püüelda.
Kliimakommunismi ja koroova ajal ning peale seda tabas korporatiivset teadusüldsust teadusliku meetodi osas üdini eba- elik libateaduslik kollektiivne amneesia, aga see on eraldi pikem jutt.
Täpsemalt saab lugeda teadusliku meetodi kohta Nature’i arvamusloost ja teadusajakirjas PLOS Raalibioloogia ilmunud teadustööst.
Ameerika Ühendriikide kõige vanem ajakirjanike organisatsioon on Sigma Delta Chi, mis täna kannab nime Professionaalsete Ajakirjanike Kutseühing (SPJ). ΣΔΧ-l on olemas eetikakoodeks, mille preambul kõlab:
“Professionaalete Ajakirjanike Kutseühingu liikmed usuvad, et rahva valgustamine käib õigluse ja demokraatia vundamendi ladumise ees. Ajakirjaniku kohustus on niisuguste eesmärkide poole püüdlemine, milleks ta peab otsima tõde ja pakkuma õiglast ning ülevaatlikku sündmuste ning teemade kajastust. Igat liiki meedia ja eriala südametunnistusega ajakirjanikud üritavad teenida avalikust põhjalikkuse ja aususega. Professionaalselt paigas väärtused, kohusetunne ning südametunnistus (integrity) on ajakirjaniku usaldusväärsuse nurgakivi. Kutseühingu liikmed on ühiselt pühendunud eetilisele käitumisele ja tegutsevad vastavalt käesolevale koodeksile, viies ellu Kutseühingu põhimõtteid ja tegutsemisstandardeid.”
ΣΔΧ eetikakoodeksi esimese peatüki pealkiri kõlab “Otsi tõde ja kanna sellest ette”.
Nii teaduslikust- kui ajakirjanduslikust meetodist võib järeldada, et mõlemas valdkonnas tegutsevatel inimestel on moraalne kohustus olla aus ehk kirjeldada ja selgitada objektiivset reaalsust: kuidas tegelikkus päriselt välja näeb ja mis on selle taga.
Samuti, et nii teaduslik- kui ajakirjanduslik meetod on “paralleelsed” elik kattuvad lahendused.
Kaudsemalt puudutas allkirjutanu kõnealust teemat üldisemalt 2019. aastal ilmunud arvamusloos “Seisus kohustab nahka turule viima”.
Jätkates paratamatu tõdemuse, mitte ähvardusega: lühidalt on elu kui sellise üks aluspõhimõte, et elada tuleb kooskõlas reaalsusega, mille juhtnöörid leiab loomuõigusest. Loomuõigust pole kuskil paremini selgitatud kui Piiblis. Ühiskond, mis eirab reaalsust ja loomuõigust, marsib kaosesse. Seda kiirendab olukord, kui teadlased ja ajakirjanikud eiravad seisusega kaasas käivat moraalset kohust ning kehastuvad sektantideks ja propagandatöötajateks.
Lõpetuseks võib iga lugeja kehastuda teadlaseks ja üritada vaatluste teel välja selgitada, kui palju vastab tänaste suurte Eesti elik läänemaailma korporatistlike meediamajade üldine tegevus ΣΔΧ eetikakoodeksis väljendatud ideaalidele? Elik kas Teaduste Akadeemiad on peale koroovat oma nime väärt?
Karol Kallas