“Maa ülekuumenemine” on toonud Eestisse veest lirtsuvad põllud ja abi pole põllumehel oodata ei Euroopa Liidust ega Reformierakonna ja E200 valitsuselt.
Euroopa Liidust ei saanudki Eesti põllumees kunagi vanade liikmesriikidega võrdseid maaelutoetusi. Andrus Ansip soovitas kord Brüsselis Riigikogu saadikutel seda teemat mitte puudutada, nii võivat tollasestki ilma jääda. Nüüdseks on EL enda majanduse kliimavõitlusega ruineerinud, meeletu raha läheb Ukraina sõja jätkamiseks ja Eesti hakkab teiste hulgas kinni maksma uute liitujate ülesturgutamise.
Põllumeeste kulud on väetiste ja kütuse kallinemise tõttu kasvanud umbes 70 miljoni euro võrra, kuid Euroopa Liidu kriisiabina suutis Eesti saada vaid 3,1 miljonit eurot, kirjutab Postimees.
Nüüd peab valitsus otsustama, kuidas leida niigi pingelisest riigieelarvest põllumeestele raha juurde, sest sügisel tuleb juba atra seada ja teha otsused selle kohta, mida ning kui palju kevadel külvata.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras on oma jõuetust juba ammu näidanud, ta oskab maaelus pakkuda vaid lahendusi, mis annavad humoristidele tööd juurde.
Euroopa Liidu kriisireservist eraldati Eestile 3,144 miljonit eurot ja riigieelarvest võib sellel lisada kuni 6,288 miljonit eurot. Maksimaalse lisasumma eraldamist ei ole valitsus veel otsustanud.
Tänavuse aasta saagi määrasid ära väetiste hinnad, mis olid aprillis 71 protsenti kõrgemad kui 2024. aasta keskmine. Suvivilja külvati seetõttu vähe.
Väetiste ja kütuse kallinemine suurendanud sektori kulusid umbes 70 miljoni euro võrra. Teraviljakasvatuses on olnud juba kolm väga keerulist aastat. Ka 2025. aasta ilmastikukahjud ulatusid teraviljakasvatuses ja aianduses hinnanguliselt 70–80 miljoni euroni, kuid nende hüvitamiseks saadud umbes 3,1 miljonit eurot jõuab põllumeesteni alles tänavu septembris.
Valitsus on oma maksupoliitika ja kõrgete hindadega laostanud nii põllumajanduse kui kogu maaelu üldse. Ka Euroopa Liidu suunal on saabunud aeg, mil see ühendus majanduslikku kasu enam ei anna, ennekõike Brüsseli igakülgselt lammutava poliitika tõttu.
Uued Uudised