Reformierakonna valitsedes on vastutamisest keeldumine saanud riiklikul tasemel elunormiks – ükspuha kui suur sigadus võimusüsteemis ka teoks saab, keegi ei vastuta ja tagasi ei astu. Kui lätlastel toimus esimene drooniintsident, lahkus sealne kaitseminister ametist, Eestis aga ei ühtigi… Ja Eesti 200 pole kunagi võtnud vastutust neid Riigikogusse vedanud vargaplika Lehtme tegude eest.
Selline vastutamatus levib vähkkasvajana kogu ühiskonnas kiiresti edasi. Kui raamatupidaja laskis petturitel kogu Kunstnike liidu raha pihta panna, teatasid organisatsiooni naisjuhid, et nad tagasi ei astu… ja miks peakski, kui riigis on see kirjutamata seaduseks?
Ja nii see ühiskonna allakäik süveneb. Ettevõtjad kurdavad, et ka tööle tulevad noored kehitavad tehtud vigade puhul ainult õlgu – no ja mis siis? Valitsuse eeskuju on pandeemiliselt nakkav.
See vastutamisest hoidumine on võtnud lausa tööstuslikud mõõtmed. Keskkond Eesti Tuuleparkide Tõde kirjutab sotsiaalmeedias sellest, kuidas Sunly tuulearendajad loovad süsteemi, mis välistab nende hilisema vastutuse, kui tuulevaimustus kord põhjalikult kokku kukub.
Sellest kirjutab ka EKRE Riigikogu saadik ja Vinni vallavolikogu esinaine Evelin Poolamets: “Kui Roosnas küsiti, kes hüvitab tuulikute tõttu langeva kinnisvara väärtuse, vastas TMV Greeni esindaja, et selle eest peaks vastutama kohalik omavalitsus. /…/ Ei saa pidada normaalseks seisukohta, kus leitakse, et kasumi võtame välja, aga kulud jätame kohaliku kogukonna ja omavalitsuse kanda.
Omavalitsuse ülesanne ei ole kaitsta arendaja investeeringut ega maandada tema äririski. Omavalitsuse kohustus on kaitsta oma elanike õigusi, nende kodusid, vara ja elukeskkonda.”
Kõik näevad nüüd, kui ülbe on tuulearendajate suhtumine: nemad ehitavad tuulikud, mis kellelegi peale nende endi enam ei meeldi, riik subsideerib ohtralt nende juhuenergeetikat, aga kõige eest, mis juhtub inimeste tervise, kinnisvara ja muu elulisega, nemad ei vastuta. Lisaks ei kavatse nad tõenäoliselt kunagi võtta enda kanda tuulikute utiliseerimist, kui need oma aja täis on elanud või neid hakatakse ebatasuvuse, keskkonnaohtlikkuse või julgeolekukaalutluste tõttu lammutama – Rootsis ja Saksamaal on see juba juhtumas.
Reformierakonna valitsus loob oma korruptiivse suhtumise (“Valitsus ei toeta jahtumisaja kehtestamist kõrgetele ametnikele”, ERR), vastutamatuse ja ülbusega vaid kaost ja anarhiat. Kui riik kaotab sel moel moraalse aluspinna, siis on 1939-1940. aasta sündmuste kordumine paratamatu.
Uued Uudised