Paistab, et me oleme tõesti sõjas. Delfi pealkiri „Valgevene ränderünne pani politsei Eestiski taktikat muutma“ on väike, kuid märgiline sündmus. Väga harva kuuleme lillaroosa meedia suust seisukohta, et tegemist ei ole spontaanse „inimõiguste otsimisega“, vaid teadliku ränderünnakuga – hübriidsõjaga, mille eesmärk on koormata ja destabiliseerida Euroopat. Seda on EKRE öelnud juba aastaid. Rõõmustame, et tõde hakkab kumama ka läbi Delfi faktikontrolli.
Samas kerkib paratamatult küsimus: mille poolest erineb Valgevene Lukašenka ränderünnak Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi enda poolt korraldatud või toetatud rändepoliitikast?
Vastus on lihtne – erinevused on taktikalised. Tulemus on praktiliselt sama. Mõlemad toovad Eestisse kultuuriliselt kaugeid, sageli halvasti integreeruvaid inimesi Aafrikast, Lähis-Idast ja Kesk-Aasiast. Mõlemad koormavad meie politseid, julgeolekuasutusi, sotsiaalsüsteemi ja kohalikke omavalitsusi. Mõlemad kiirendavad demograafilist asendumist ja nõrgendavad eestlaste enamust oma kodumaal. Julgen väita, et ka lõplikud eesmärgid kattuvad suuresti: rahvusriikide nõrgestamine, globaalse liikumise normiks muutmine ja ühtse, hõlpsasti juhitava juurtetu elanikkonna loomine.
Valgevene teeb seda jämedalt, läbipaistvalt ja primitiivselt. See on harrastusglobalism – odav ja räpane relv, mida diktaator kasutab sanktsioonide vastu tasumiseks. Euroopa Liit seevastu teeb sama asja peenelt, ideoloogiliselt ja institutsionaalselt. Avatud piiride doktriin, ümberasustamiskvoodid, perekonna taasühinemine, „humanitaarne“ varjupaigapoliitika ja lõputud erandid – see kõik on süsteemne hävitustöö. Seda toetab Eesti enda valitsuse orjameelne allumine Brüsselile ning eliidi sügav estofoobia – häbi oma rahva, keele ja kultuuri pärast.
Kõige ohtlikumad polegi Valgevene poolt saadetud grupid. Palju suurem julgeoleku- ja identiteedirisk peitub neis tuhandetes migrantides, kes tulevad „seaduslikult“ – lennukiga, viisadega, MTÜde ja riiklike programmide kaudu. Siin tulevad mängu Mondo-tüüpi organisatsioonid ja nendega sarnased vasakliberaalsed immigratsioonimahitajad. Nad ei too siia mitte ainult inimesi, vaid levitavad ideoloogiat, mis õpetab eestlastel häbi tundma oma kultuuri ja ajaloo pärast. Nad nõuavad vastuvõttu, elatist, keeleõpet, positiivset diskrimineerimist ja vaikivat alistumist.
Kui Valgevene ränderünnak on vaenlane ukse taga, siis Euroopa Liidu migratsioonipoliitika ja meie oma valitsuse kaasabil on vaenlane juba elutoas. Ja see vaenlane on palju paremini relvastatud – raha, õigusaktide, meedia ja moraalse ülemvõimuga.
Aeg on lõpetada iseenda ründamine immigratsioonirelvaga. Tõeline suveräänsus tähendab piiride kaitsmist kõigi rünnakute eest – olgu need korraldatud Valgevenes või Brüsselis. EKRE seisukoht on olnud ja jääb: Eesti on eestlaste riik. Me ei ole kohustatud osalema oma rahva asendamises ei Lukašenka ega Euroopa Komisjoni käsul. Eesti vabaks!
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 28.07.2026